Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põltsamaa jõe kalade elukeskkonda investeeriti 2 miljonit eurot
Põltsamaa linna paisu rekonstrueerimine ning kalapääsu rajamine maksis 1,63 miljonit eurot ning see kaeti täielikult eurotoetuse abil. Põltsamaa vallas Kamari paisule kalapääsu rajamine maksis ligi 460 tuhat eurot, millest vald ja AS Kamari Hüdro tasusid 35 132 eurot.
Valminud Kamari paisust möödaviik kalapääsu näol tagab kaladele püsiva läbipääsu nii alla kui ülesvoolu. „Ehitatud uued ja taastatud paiskärestikud on sobivaks elupaigaks kiiret voolu ja hapnikurikast vett eelistavatele kalaliikidele nagu jõeforell. Samuti leiavad seal varjupaika ja toitu ka kõik teised jões elavad kalaliigid ning nüüd saavad kalad liikuda tunduvalt suuremal jõealal, kui enne paisude rajamist,“ selgitas Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, kuidas Kamari projekt aitab kaasa Põltsamaa jõe kalastiku olukorrale.
Kokku on Põltsamaa jõel kuus paisu. „Kui lisada korda tehtud paisudele ka need taotlused, mis täna on KIKis hindamisel, võib Põltsamaa jõgi saada esimeseks jõeks Eestis, kus 2015. aastaks on kõikidel paisudel tagatud kalade rändetingimused,“ rääkis KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.
2005.-2007. aastatel setetest puhastatud Kamari paisjärve paisude juurde rajati üks uus kalapääs ning rekonstrueeriti üks varasem kalapääs. Tehtud tööde positiivne mõju avaldub täpsemalt Põltsamaa jõe Rutikvere-Emajõe vahelisel lõigul.
Ka Põltsamaa linnapaisule rajati kalapääs, kuid lisaks puhastati paisjärve ülesvool setetest ning taastati linna paissilla juures regulaator. Nüüdsest saab paremini kontrollida paisjärve taset ning vältida selle liigset tõusu või alanemist. Kalapääsu positiivne mõju avaldub Põltsamaa jõe Kamari-Rutikvere vahelisel jõelõigul.
Mõlemad projektid valmisid Põltsamaa jõe kalastiku seisundi parandamiseks vastavalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmekavale ning viisid olemasoleva olukorra vastavusse veeseaduse ja looduskaitseseadusega.
Projekte rahastati vooluveekogude seisundi parandamise toetustest. Nelja avatud vooruga on KIK Ühtekuuluvuse Fondist suunanud kohalike kalapääsude ning paisude korrastamiseks kokku 9,11 miljonit eurot. Hetkel on avatud ka kuues vooluveekogude seisundi parandamise taotlusvoor. Täpsemat infot leiab KIKi kodulehelt.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele