Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 29. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Särgava sõnul on praegu aeg, mis on täis pingeid ja ootusi, ning eelkõige loodetakse, et euroraha jaotusel kaalutakse enne lõplike otsusi veelkord kõik põhjalikult üle ega unustata ka seda, et Eesti Põllumeeste Keskliidu liikmed toodavad ligi 80% Eesti toidutoormest.

Uue eelarve perioodi ootused on:

• Otsetoetustaseme tõus EL keskmise tasemeni;

• Lubatud toetus kehtib ja toimib;

• Otsetoetused tõusevad, ettevõtete toetuspakett suureneb;

• Koheldakse võrdselt suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid;

• Lisandub vahendeid põllumajandustootmise otsese konkurntsivõime tõstmiseks;

• Kuuldud on palju lubadusi bürokraatia väendamise vajadusest, lihtsustamisest – ootame nüüd tulemusi.

Uue eelarve perioodi kartused on: 

• Tõusulootus jäi 75% EL keskmise tasemeni;

• Kärbitakse -  4...2,5%. Osa toetuse rahast asendatakse “jutuga”;

• Otsetoetuste tase langeb aastani 2016. Suurematel ettevõtetel toetuspaketi languse risk on koguni 25 ja enam protsenti;

• Väiketootjad, esimesed hektarid (39 ha) taotlevad jõuliselt “kasvuhoone tingimusi” ja toetussoodustusi;

• Lisanduvad, mittetootlikud nõuded ja mittepõllumajanduslikud tegevused, okupeerivad konkrentsivõime raha;

* Lihtsustamine bürokraatia poolelt ei ole kuidagi nähtav ega tuntav.

Särgava sõnul on väga oluline ka teadus ja innovatsioon, mis elu edasi viib. Lisaks tuleb panustada noorpõllumeeste tegevusse.