Eile kogunes Põllumajandusministeeriumis viimast korda mahepõllumajanduse uue arengukava töögrupp, et vaadata üle viimased muudatusettepanekud. Arengukava on plaanis kinnitada aprillis.
„Eesmärk on, et mahetoit jõuaks paremini tarbijani – et tarbija teaks mahetoitu nõuda ja leida ning tootjad suudaks sellele nõudlusele ka vastata,“ ütles taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Arengukavas kirjeldatud tegevustes keskendume peamiselt avalikkuse teadlikkuse tõstmisele, mahetöötlemisvõimaluste ja –mahtude suurendamisele ning tootjatevahelisele koostööle.“
Mahepõllumajandussektori arenguks seatud eesmärgid on tulnud eelkõige sektorist endast. Kokku oli kaasatud üle 20 organisatsiooni.
Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamises osalesid TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaata lisaks:
Seotud lood
Mahetoodete valik Eestis laieneb, kuid suur osa tarbijaist ei ole seda valmis kõrge hinna eest ostma. Kohati tuleb mahetoote eest maksta kordades kõrgemat hinda.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.