Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eelmisel aastal läks enim keskkonnavaldkonna eurotoetusi veemajandusse
"Puhas ja kvaliteetne joogivesi ning toimiv kanalisatsioon on oluline osa inimeste igapäevasest elukvaliteedist. Ilma Euroopa Liidu abita poleks Eestil kuidagi olnud võimalik nii kiiresti ja nii palju veemajandusse panustada. Jätkame veeprojektidesse investeerimist ka just alanud Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. Lisaks veele saab edaspidi suurem tähelepanu olema looduskaitsel, kuhu saame seitsme aasta jooksul suunata ELi eelarvest 100 miljonit eurot," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Kui 2010. aasta novembris jõudis Otepää esimese Eesti linnana eelarveperioodi 2007-2013 veemajanduse europrojektiga finišisse, siis tänaseks on 87st projektist lõppenud 21 ning eelmisel aastal lõppes neist 14. Suurimate projektidena lõppesid mullu näiteks Viimsi ja Maardu veemajandusprojektid, mille abil sai lahendatud aastakümneid viimsilasi häirinud veekvaliteedi probleem ning nüüdseks on 4600 Viimsi elanikku varustatud nõuetekohase ja kvaliteetse joogiveega. Maardus ehitati aga välja uued reovee- ja joogiveetorustikud ning ligi seitsmele tuhandele elanikule loodi võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga.
Looduskaitsevaldkonnas läks eelmisel aastal suur hulk investeeringuid haruldaste elupaikade taastamiseks ja säilitamiseks. Aastatel 2007-2013 on looduskaitsesse investeeritud ligikaudu 20 miljonit eurot, millest tänaseks on projektidele välja makstud 14 miljonit. Mullu lõppes näiteks Viru raba jääksoo taastamise projekt, mille tulemusel loodi eeldused Viru raba turbatootmisega rikutud aladel loodusliku veerežiimi ning raba elupaikade taastumiseks 37 hektaril.
Eelmine aasta oli edukas ka keskkonnahariduse edendamisel, sest lõppesid väga olulised projektid Pärnus ja Tartus, kus uutes ja kaasaegsestes keskkonnahariduskeskustes saavad nüüdsest keskkonnaalast täiendkoolitust kogu Pärnu ja Tartu maakonna õpilased. Keskkonnahariduse infrastruktuuri projektidele oli perioodil 2007-2013 22 miljonit eurot ning eelmise aasta lõpuks oli välja makstud 16 miljonit.
Euroopa Liidu struktuuritoetustest on aastatel 2007-2013 ligikaudu 17 miljonit suunatud vooluveekogude tervendamisele. Projektide tulemusel on juba mitmetel Eesti jõgedel tagatud kalade püsiv läbipääs nii alla- kui ülesvoolu, mis on aidanud kaasa kalade arvukuse kasvule. 2013. aasta kevadel valmis kalapääs Kamari ülemise paisu juures ning rekonstrueeriti kalapääs Kamari alumise paisu juures. Seeläbi avati Põltsamaa jõe alamjooksul esinevatele kalaliikidele rändetee ülesvoolu kuni Põltsamaa paisuni ning kuna ka Põltsamaa paisu kalapääs valmis möödunud aastal, on kaladele tagatud igati sobilikud rändetingimused.
Keskkonnavaldkonda oli rahastamisperioodil 2007-2013 plaanitud eurotoetusi kokku 673 miljonit eurot, millest on projektidele eraldatud 96%. Projektide elluviimine on täies hoos ning projektidele välja makstud 490 miljonit eurot ehk 73% kogumahust.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele