Rõngu kergitas tooted uuele tasandile

Rõngus alustati mahlade valmistamist juba aastal 1986, tänaseks on ettevõttest välja kasvanud maailmatasemel tootja. Alates 1998. aastast kannab ettevõte nime AS Rõngu Mahl ning lisaks mahladele jõuavad siinsest tehasest kauplustesse ning toitlustusettevõtetesse kodused moosid. “Tegeleme kontsentreeritud mahlade, mahlajookide ning mooside tootmise ja turustamisega,” täpsustab ettevõtte tegevdirektor Anu Annus ning märgib, et 2013. aasta senised müügitulemused on märkimisväärselt paremad võrreldes eelmise aastaga.

Ekspordist pole pääsu. Annuse hinnangul on konkurents kodumaise joogitööstuse sektoris tihenenud iga aastaga, kuivõrd siinne turg on väike. “Tootmismahte saab tõsta üksnes ekspordiga, koduturul on piirid ees. Järjest rohkem

hinnatakse tervislikke tooteid, mis seab omakorda teatavad raamid ja suunad, mida tuleb arvesse võtta, et konkurentsis püsida,” räägib ta.

Rõngu Mahl on viimase viie aastaga investeerinud uude külm- ja valmistoodangulao ehitusse ja tootmisliini, mis võimaldas loobuda säilitusaine kasutamisest toodetes.

Ettevõte on alates 2010. aastast korduvalt ka EASi kaudu Euroopa Liidu toetusraha kasutanud, mistõttu Annusel on põhjust abiraha hankimise protsessiga rahul olla. “EASist lähtuv info ja juhendmaterjalid olid toetuse  taotlemisel piisavad ja selged,” kinnitas ta.

Rõngu Mahlal oli plaanis piiritagustel turgudel tõsisemalt kanda kinnitada, selleks aga oli möödapääsmatu luua uus, rahvusvahelises keskkonnas töötav kaubamärk, mille väljatöötamiseks kasutati EASi disainitoetust.

Projekt finišeeris juulikuu keskpaigas, selle tulemuseks said firma tooted ühtse stiiliraamatu, mis hõlmab rohkelt uuendusi, alates pudelikujust lõpetades etiketile ühtses vormis kantud näpunäidetega toote kasutamisvõimaluste kohta.

Kasvav konkurentsivõime. “Ettevõttel on plaanis siseneda uutele eksportturgudele ja see tingis vajaduse luua uus brändinimi,” selgitas Annus toetuse taotlemise tagamaid. Hea disainiga pakend on laiatarbeturul  möödapääsmatu.

Praegu on Rõngu Mahl tööandjaks 23 inimesele, sel suvel võeti tööle ekspordijuht. Annus on seisukohal, et Eesti majandus on viimastel aastatel muutunud tuntavalt efektiivsemaks ning ettevõtete konkurentsivõime suures pildis kasvanud, loodetavasti Eesti kaubandusmahud kasvavad ka sel aastal.

“Soomet ähvardava majanduskriisi kontekstis ma hetkel ohtu meile ega siinseile eksportijaile laiemalt ei näe, vähemasti seni ei ole mingeid märke selles suunas olnud.”

Ettevõte uus logo ja tunnuslause “Väike on suur” iseloomustavad Annuse sõnul väga hästi ASi Rõngu Mahl tooteid ja olemust. Üks konkurentsis püsimise eeldusi on kvaliteetne meeskond, nii on Rõngu Mahla töötajate palgataset tõstetud mullu 10–20%. “Meil on tänaseks välja kujunenud oma selge turunišš, teame oma kohta turul ja meid tuntakse meie toodetest, mis on tootjale parim tunnustus.”

Kommentaar

Väiketootja edu pant on koostöö

VAHUR VUKS, ASi Bacula juhataja

Mul on selle üle väga hea meel, kuna olin Rõngu mahlatööstuse käivitaja ja edasi selle juhataja 10,5 aastat. Olin alusepanija kontsentreeritud mahlade ja mahlajoogi kontsentraatide tootmisele Eestis. Sellel ajal kasutasime ainult Eesti toorainet. Rõngu Mahlal on ka praegu jätkuvalt head tooted. ASi Bacula põhitegevus on mooside tootmine tööstustele ja toitlustajatele. Meil on pikaajaline koostöö paljude Eesti marjakasvatajate ja metsamarjade varujatega. Alustame kevadel rabarberiga ja lõpetame sügisel jõhvikaga. Sisse ostame neid marju, mis Eestis ei kasva või kasvatatakse vähesel määral.

Käesoleval ajal me Rõngu Mahlaga koostööd ei tee, kuigi tegelikult võiksime teha. Ärapanemisega ükski kohalik ettevõte tugevamaks ei muutu, koostööga aga küll. Minu arvates saavad väikesed tegijad võistelda suurte piiritaguste tootjatega ainult koostööd tehes. Seda nii sise- kui ka välisturul. Praegu Bacula ei ekspordi, aga tegeleme selle küsimusega. Müüme oma tooteid üle Eesti kõikides maakondades ja linnades.