• 12.02.14, 09:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tudengite ideed kogusid üle 2200 hääle 

Rahvahääletusel Delfis ja KIKi Facebooki lehel anti konkursi Negavatt 6-le energia- ja ressursisäästu ideele nädala jooksul kokku 2230 häält. Enim hääli said Eesti Maaülikooli idee, kuidas efektiivsemalt ühiselamutes jäätmeid sorteerida (625 häält) ning Tallinna Tehnikaülikooli säästliku kraani idee (490 häält).
Mõlemad projektid jätkavad koos 8 žürii poolt väljavalitud algatustega võistlemist konkursi Negavatt II voorus. Konkurssi Negavatt korraldab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Konkursi II voorus, kus ideede edasiarendamisele tulevad appi mentorid ja partnerid, on esindatud 5 kõrgkooli: TTÜ Virumaa Kolledž, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Enim on ideid, mis seotud soojus- ja elektrienergia säästuga, aga ka toidu, transpordi, vee ja jäätmetega seotud projekte.
Kõigi 10 võistlemist jätkava ideega saab tutvuda: www.negavatt.ee/osalejad .

Artikkel jätkub pärast reklaami

Energia ja ressursisäästukonkursile Negavatt laekus 12. jaanuariks kümnest ülikoolist kokku 40 ideed. Nelja kuu jooksul arendatakse parimatest ideealgatustest välja korralikud elluviidavad projektid. Võitjad selguvad 15. aprilliks. Konkursi auhinnafond on 45 000 eurot ning seda rahastatakse KIKi keskkonnaprogrammist.
Negavati mentorid on: Sirli Pehme, Liina Joller, Priit Vimberg, Mikk Saar, Priit Mikelsaar, Reet Aus, Mari Jussi, Anneli Ohvril ja Maie Kiisel. Algatust toetavad Nopri Talumeiereid, SEI, Yoga, Energiapartner, Ecoprint, Kredex, Biomarket, Mektory, Ideelabor ja Reet Aus Design.
Konkursi Negavatt eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Eesmärk, et ideedest sündinud projektide rakendamisel hakkavad inimesed säästma enam energiat ja ressursse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele