Loe, millised on põllumajandusmaa rendihind maakondades

Kõige levinum kokkulepitud rendihind jäi 2013. aastal vahemikku 20–50 eurot ja üle 100 euro hektari eest maksti vaid 3% rendimaa puhul. Hind polegi nii madal, kui arvestada, et Eurostati esialgse hinnangu kohaselt langes Eesti põllumajandustootja reaaltulu töötaja kohta 2013. aastal võrreldes varasema aastaga 17%. See oli suurim langus Euroopa Liidus. Kuigi põllumajandustoodangu väärtus on kasvanud, on kulud kasvanud veelgi enam. Põllumajandusministeeriumi andmetel avatakse tänavu PRIAs veel ka toetusõiguslike maade täiendav registreerimine, mis võib kasutatavat põllumajandusmaad juurde tuua ja seeläbi langetada ka ühise pindalatoetuse hektarimäära.

Väidetavalt pole harvad juhud, kui rendihinna kauplemisel kasutatakse argumendina seda, et kellegi tuttavale on Eestimaa teises otsas makstud kõrget hinda. Rendileandjad küsivad enamasti maksimaalselt kõrget hinda ja osa põllumehi paistab olevat nõus seda ka maksma. Siiski ei ole üheski maakonnas rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga. Maakondades jäävad hektari keskmised rendihinnad 34–50 euro piiresse. Erinev on olukord vaid mandrist eraldatud Hiiu- ja Saaremaal ning ka Läänemaal, neis maakondades ei ületanud hektari keskmine rendihind 27 eurot. 50 euroni ulatub keskmine rendihind ainult Tartumaal. Tartumaal makstakse hektari eest vähemalt 100 eurot 6% rendimaa puhul, mis on Eesti maakondade seas kõrgeim näitaja. Samal ajal Hiiu- ja Saaremaal, aga ka Põlva- ja Harjumaal jääb nii kalli rendimaa osatähtsus ühe protsendi piiresse.