Mis muutub taimekaitse valdkonnas?

Taimekaitsevahendi professionaalseks kasutajaks vastavalt taimekaitseseadusele loetakse füüsilisest isikust ettevõtjat või tema ettevõtte töötajat ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse liiget, juriidilist isikut juhtima õigustatud muud isikut või ettevõtte töötajat, kes oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise üle.

Taimekaitsevahendi kasutaja peab läbima koolituse

2013. aasta 26. novembrist jõustus nõue, mille kohaselt taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja ja nõustaja peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus. Seega kui enne võis vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada põllumajandustootja või muu neid oma majandus- ja kutsetegevuses kasutav isik taimekaitsetunnistust omamata, siis nüüd võib taimekaitsetunnistuseta taimekaitsevahendeid kasutada üksnes hobikasutaja koduaias, oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel või muudel aladel, kui seda ei tehta majandustegevuse või kutsetegevuse käigus. Tähelepanu tasub juhtida, et tulenevalt professionaalse kasutaja mõistest, peab taimekaitsetunnistus oleme nii sellel isikul, kes reaalselt teostab taimekaitsetöid, kui ka sellel, kes seda majandus- ja kutsetegevuse tarbeks ostab või otsustab selle valiku ja kasutamise üle, kui need on ettevõttes erinevad isikud.

Taimekaitsekoolitusi korraldavad Põllumajandusameti heakskiidetud taimekaitsekoolituse programmi alusel täiskasvanute koolitusasutused täiskasvanute koolituse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ja taimekaitseseaduse nõuete kohaselt. Põllumajandusametile teadaolevate tulevaste koolituste info on avaldatud meie ameti kodulehel: http://www.pma.agri.ee/

Arvestama peab integreeritud taimekaitse põhimõtteid

Lisaks muutunud taimekaitse tunnistuse kohustusele sätestab taimekaitseseaduse § 78 lõige 1 teine lause käesolevast aastast jõustuva uue kohustusena, et professionaalne kasutaja arvestab ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Oluline roll nii Euroopa Liidus taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks antud õigusaktide kui taimekaitseseaduse eesmärkide saavutamisel on integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimisel. Integreeritud taimekaitse (edaspidi ITK) on keskkonda säästev ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. Enamlevinud ITK põhimõtted on:

• haigustele ja kahjuritele vastupidavate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamine, kasutades sertifitseeritud seemneid;

• tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus;

• hea agrotehnika: mulla vee- ja õhurežiimi reguleerimine, mullaharimine, tasakaalustatud väetamine ja muud agrotehnilised võtted, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ning ühtlasi tõstavad nende vastupanu- ja konkurentsivõimet haiguste, kahjurite ning umbrohtude suhtes;

• taimekahjustajate tõrje aktiivsete, s.o eelkõige keemiliste ja bioloogiliste võtetega;

• abinõude rakendamine, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid.

Nagu näha, on nendes taimekahjustajate tõrje põhimõtetes  peatähelepanu asetatud ennetavatele ja agrotehnilistele võtetele ning abinõudele. Kuigi ka kaasaegsete keemiliste taimekaitsevahendite nõuetekohasel kasutamisel on lubamatud ohud minimeeritud, tuleb toidu, sööda ning keskkonna saastamise ja inimese tervise riskide vältimiseks siiski vajadusel kohaldada ka ITK põhimõtteid. Kuna ITK põhimõtted Euroopa Liidu seadusandluses ei ole kehtestatud standardina, nagu algselt planeeritud, võimaldab see kirjeldatud abinõude paindlikumat kohaldamist arvestades seal hulgas kasvatatavaid kultuure, kohalikke tingimusi, tegevusvaldkonda jne. Teisisõnu otsustab professionaalne kasutaja kasutatava taimekaitsemeetme valiku üle lähtuvalt tegelikust olukorrast. Kui ITK ennetavad meetmed ei andnud soovitud tulemusi, rakendatakse täiendavalt keemilisi või mehhaanilisi tõrjemeetmeid.

Olulise aspektina ITK põhimõtete rakendamisel saab välja tuua, et taimekaitsevahendit kasutataks õigel ajal ja optimaalselt ehk piisavas koguses maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks. Taimekaitsevahendite tootja poolt soovitatavad kulunormid on arvestatud alati kõige keerulisema ning raskema olukorra lahendamiseks enim komplitseeritud tingimustes. Seega peaks neid sageli olema võimalik vähendada, ilma et tulemused (efektiivsus) oluliselt halveneks. Teisalt ei pruugi reaalselt põllul esinev taimekahjustaja teatud kultuurtaimede kasvufaasis või väiksema arvukuse puhul üldse taimekaitsetööde läbiviimist nõuda.

Lisainformatsiooni integreeritud taimekaitsest saab Põllmajandusministeeriumi veebilehelt.

Muutumas on ka kemikaalide sh taimekaitsevahendite märgistus.

Kuigi täna turule lubatud tooted peavad olema uue (CLP) märgistuse kohaselt märgistatud hiljemalt 1. juulist 2017, on juba mitmed taimekaitsevahendite tootjad kasutusele võtmas uut märgistust. See võib esialgu tekitada segadust harjumuspäraste piktogrammide, riski ning hoiatuslausetega harjunud taimekaitsevahendite kasutajates. Selleks, et oleks lihtsam uuest märgistusest aru saada, oleme taimekaitsevahenditel kasutatavad CLP märgistuse kohased ohu- ja hoiatuslaused avaldanud oma veebilehel. Kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta saab lisainfot Terviseameti veebilehelt.

 

Autor: Jan-Roland Raukas