Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soe sügis ja talv aitas ettevõtetel küll kütte pealt veidi kokku hoida, kuid tegelikult ei mänginud see suurt rolli lillede kasvatamisel. Olulisem on kevadega kaasnev valgus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Saku lähedal Eesti suurimas lillekasvatusettevõttes Nurmiko on kevadhooaeg juba alanud. Kui muidu töötab paljude lillepottide vahel umbes viisteist töömesilast, siis enne naistepäeva korjatakse nektarit ja õietolmu kokku ka õhtuses vahetuses ning kokku kahekümne viie inimesega.

Põhilill on loomulikult tulp, millel on tänavusest soojast sügisest ja talvest ükskõik, sest need lilled talvituvad külmikus.

"Jaanuaris me hakkame ajatama, toome tulbid sisse ja kasvuhoonesse ja siis sibul saab aru, et oi, kuusteist kraadi, kevad, ja hakkab kasvama," selgitas Nurmiko juhataja Jaak Ungerson tulpide kasvatamise eripära.

Teine oluline kevadekuulutaja on priimula ja seda just paljude erinevate värvide tõttu.

"Tema hakkab õitsema jaanuarist ja õitseb märtsi lõpuni ja on tõeline kevadekuulutaja oma tohutu värvikirevuse ja õitemerega," lisas Ungerson.

Põlvamaal Kanepi aiandis, mis on spetsialiseerunud potilillekasvatusele, tegeletakse praegu samuti agaralt just priimulatega. Tänavuste soojade ilmade tõttu on ka aiandi töö olnud kergem.

Kanepi aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe märkis, et küttekulud on soojade ilmadega veidi väiksemad, aga töö käib ikka oma rada, kuna suure müügihooaja algus plaanitakse aprilli teise poolde või mai algusesse.

"Varasemaks ei julge teha, sest ilma ei tea kunagi ette. Seda on ennegi nähtud, kus mais tuleb lumi maha," ütles ta. Vahtramäe sõnul on mai alguse ja emadepäeva põhililledeks pelargoonid, roospegooniad ja võõrasemad.

 Vaata uudist SIIT.