Igale linnale oma aed!

Mõte on rajada igale linnale omaenda aed! Tegemist võiks olla suurte taraga kindlalt kaitstud ja piiritletud territooriumitega linnapiiride lähistel, kus tegeletakse spetsiaalselt erinevate aiasaaduste kasvatamisega professionaalsel tasemel (väljaõppinud ja kogenud agronoomi juhendamisel), aga tavainimeste endi poolt.

Peaeesmärk oleks võimaldada inimestele, kes igapäevaselt elavad korterites, ning kellel endal aed ja maaressurss puudub ja seetõttu igasugune võimalus, ise midagi kasvatada, luua perfektsed tingimused ning võimaldada ka linlastel kasvatada ise oma lemmik aiasaadusi.

Kogukonnaaed pakuks võimaluse tarbida kõrge toiteväärtusega puhast ja värsket toitu, vähendada toidukulusid ja integreeriks väga erinevaid inimesi läbi ühistegevuse. Linnaaed looks linlastele koha, kus koos käia, koha, kus koos midagi ühiselt ära teha. Seetõttu on kogukonnaaia rajamine parim võimalik viis kasvatada inimestes ühtekuuluvustunnet ning luua ühisosa grupile inimestele, kelle elu möödub tegelikult üksteise vahetus läheduses. Tegemist oleks kohaga, kus inimesed saaksid värskes õhus kvaliteetselt ja kasulikult ühiselt aega veeta. Kõige suuremat mõju avaldaks kogukonnaaia sotsiaalne aspekt, sest on väga tõenäoline, et kui kohtuvad sarnase mõttemaailmaga inimesed, leiavad nad enda kõrvale uusi toredaid asjalikke kaaslasi võib-olla kogu eluks ja inimesed kohtaksid seal inimesi, keda nad muidu ei oleks oma elus kunagi kohanud.

Taoline kogukondlik liikumine suurendaks inimeste sotsiaalset ettevõtlikust, tooks kokku eri rahvusest, eri vanuses ja mis eelkõige, erineva jõukuseastmega inimesi. Tekiks olukord, kus kõik on erinevad, aga kõik võrdsed! St aia-alad võiksid inimeste vahel olla jaotatud võrdselt.

Ning kindlasti ei tohiks oma aia-ala saamine olla tasuta, vaid välja tuleks kuulutada kõigile võrdselt avatud konkurss, leidmaks kõige motiveeritumaid ja tahtejõulisi inimesi.

Kogukonnaaias võiks aluse panna kindlasti ka kooliaia traditsioonile, sest kooliaedade näol oleks tegemist väga praktilise õppeabinõuga, mille kaudu oleks võimalik noortes inimestes kujundada tervislikke toitumisharjumusi ja suurendada neis seeläbi suuremat puu- ja köögivilja tarbimist.