Autor: Eliisa Matsalu • 17. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud nädalal kirjutasid Äripäevas ilmunud arvamusloos Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja fondi kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas pole jätkusuutlik. Nende sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.

Aigar Kallase ütlust mööda võiks Eesti metsa praegusega võrreldes kaks korda rohkem raiuda. "Tehes seda seadusega kehtestatud piirangutest kinni pidades, ei juhtuks meie metsade elurikkusega mitte midagi," märkis ta.

RMK juhi sõnul on selge, et metsade ebaühtlasest vanuselisest ja puuliigilisest jagunemisest tulenevalt ei ole majanduslikult otstarbekas iga-aastaselt ühesugust raiemahtu hoida. See-eest on raiemahu sama suurus oluline perioodi keskmisena, et hoida metsa- ja puidutööstus stabiilsena.

Kuna teadmine Eesti metsavarude ja kasutusvõimaluste kohta on üsna üksikasjalik, on Kallase sõnul ka tööstusettevõtete võimalik oma tootmis-ja investeerimiskavasid vastavalt kohandada. Metsanduses on ühe perioodi pikkuseks tavaliselt kümme aastat.

Eesti metsanduse jätkusuutlikkuse pärast muretsemine väärib RMK juhi sõnul kindlasti tunnustust. "See on iga kodaniku kohustus," märkis ta. Metsavarude säilitamise asemel soovitab Kallas pigem mõelda tegevustele, millega on võimalik metsavarude juurde kasvamist kiirendada, näiteks õigeaegsete metsakasvatus- ja -hooldustööde tegemisele ning küpse metsa raiumise ja uuendamisele.

"Igal juhul ei ole riigis, kus metsaga on kaetud üle poole territooriumist ning mets võtab esimesel võimalusel üle iga inimkasutusest vabaks jäänud maalapi, metsa "otsa lõppemine" realistlik stsenaarium," ütles Kallas.