Millal vajab põllumees advokaadi abi?

Lisaks on Eesti põllumajanduses toimumas põlvkonnavahetus. Põllumehed, kes pärast põllumajandusreformi kolhooside jäänukid üle võtsid või taasiseseisvumise järel oma ettevõtted üles ehitasid, on oma rolli noorematele üle andmas. Selle kõige taustal on ilmne, et pädeva õigusabi vajadus põllumajanduses on lähiajal suurenemas.   Nii toodangu müügil kui sisendite ostul sõlmitavad lepingud on tihti pikaajalised ning suurtes summades. Näiteks aastaks miljonieurose piimatarnelepingu sõlmimiseks on praeguse piimahinna juures vaja pidada (vaid) 210 tipptoodanguga lüpsilehma. Valdava praktika kohaselt sõlmitakse piimalepingud kokkuostja poolt pakutavatel (väga üldistel) lepingupõhjadel isegi olukorras, kus piimatootjal on turul selgelt tugevam seis. Sellise mahuga lepingute puhul võib aga kokkuostja huvides kokkulepitu ja tähelepanematus hiljem põhjustada kahju, mis ületab kümnetes kordades hädavajaliku õigusabi maksumuse korrektse lepingu ettevalmistamisel. Sarnane praktika on levinud ka liha ning elusloomade võõrandamisel (kus tihti ei ole üldse kirjalikke lepinguid).Teravilja ja rapsi müügil ning paljude söötade ja väetiste ostul on olukord pea vastupidine – põllumajandus on suundunud börsile, lepingud on vormistatud oskuslikult ja täpselt, ent tegemist on endiselt aktiivsema lepingupartneri tüüplepingutega. Ilma nüanssidest aru saamata ei ole sellise dokumendi allkirjastamine kuidagi mõistlik. Pea iga lepingu puhul on punkte, milles on vajalik ja võimalik läbi rääkida ning omapoolseid täiendusi teha. Toote või sisendi börsihinna fikseerimisel, futuuri või optsiooni ostmisel ning enda järskude hinnahüpete vastu kindlustamisel on oluline, et sellist tegevust reguleeriv kokkulepe ostja või müüjaga vastaks ka põllumehe huvidele. Koostööpartneri tüüplepingus sisalduv lepingu pikenemise kohustus, ennatlikult fikseeritud viljakogus või ootamatult saabuv maksetähtaeg saab teha palju kahju. Sarnane on olukord nii kalli põllutehnika ostul, ehitusettevõtjalt tootmishoone rajamist tellides kui ka pangaga täiendavat finantseerimist kokku leppides.Põllumajandusse on jõudnud isegi esmapilgul kauge ja keeruline konkurentsiõigus. Põllumajandusettevõtet ostes võib osutuda vajalikuks koondumiste kontrolli läbiviimine konkurentsiametis. Suuremahuline ühistegevuski võib jõuda punkti, kus edasise hindamiseks on vajalik uurida ega ühiselt kasulik pole hoopis seadusvastane konkurentsipiirangu kokkulepe, mille eest on ette nähtud karmid karistused.Olukorras, kus kasumispüsimise tagatiseks ja investeerimisvõimekuse hoidjaks on ÜPT ja MAK toetused ning toetuste tagasiküsimine ja vähendamine ei ole mitte harvad, võib olla lootustandev teadmine, et PRIA paistab silma oma haldusaktide motiveerimata jätmisega.   Pidevalt karmistuvad keskkonna ning veterinaarnõuded toovad meid samuti avaliku õiguse üksikasjade juurde. Trahvid, hoiatused ja koormavad haldusaktid võivad lisaks sellele, et nad tunduvad ülekohtused, olla ka motiveerimata või vastuolus mõne kõrgemalseisva õigusaktiga. Sellistel juhtudel on kindlasti kasu nõuete ja tingimuste täpsest  tundmisest ja vaide- või halduskohtumenetlusest. .

Igapäevaselt põllumajandusega kokku puutudes ning maaeluga tihedat sidet hoides leian, et õigusabist on põllumajandusettevõtjale igapäevases tegevuses abi ning targalt tehtud investeering professionaalse nõustaja kaasamisse tasub end hästi ära. Olen tähele pannud, et liialt paljudel juhtudel vormistatakse ettetulevad dokumendid ise ära (või need jäetakse üldse vormistamata), oskamata arvestada olulisi nüansse ning ebaõnnestumise korral kantakse tekkinud kahju lihtsalt kuluks. Seda on aga võimalik vältida. Järgnevalt minu mõtteid, miks ja millal peaks maaellu juriste kaasama.Suuri müügilepinguid ei vormistata või jäetakse neis enda huvid kaitseta

Täpsed tüüpregulatsioonid börsiinstrumentide kasutamisel