Tänases põlluinfos kirjutab Scandagra Eesti agronoom-nõustaja Tiiu Annuk erinevatest putukatest, kes põldudel omatahtsi majandades suurt kahju võivad teha.
Eelmise nädala soojade ilmade tõttu on putukad väga aktiivseks muutunud ja nende arvukus on tõusnud. Nii lehetäisid, ripslasi, viljakukkesid jt. võib arvukalt kohata teraviljadel. Suvirapsil on põhiliselt näha maakirpe, hiilamardikaid ja kapsakoisid. Ka varre-peitkärsakaid võib kohata ja talirapsil kõdrasääske. Lisaks eelnimetatutele veel paljusid teisi kahjureid kui ka kasureid nagu lepatriinud jt.
Kapsakoi lendlus oli eelmisel nädalal massiline. Teda võis kohata nii rapsipõldudel kui mujal kultuuridel, kus eelmisel aastal kasvatati rapsi. Arvestades eelmise aasta ulatuslikke kahjustusi, ei tohiks seda tähelepanuta jätta.
Kapsakoid võivad kahjustada nii suvi- kui ka talirapsi. Talirapsil kahjustavad noori kõtru ja seemneid. Kapsakoi tõrjet alustatakse, kui ühel taimel on 5-10 röövikut või kui selliseid taimi on põllul vähemalt 10%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuna suvirapsil on mõnel pool juba õisik moodustunud, tuleb jälgida ka hiilamardikate arvukust. Talirapsil on näha ka esimesi suuremaid kõdrasääse kahjustusi.
Viimane aeg on panna paika ka hernemähkuri tõrjeplaan. Hernepõllule pannakse 1 feromoonpüünis kolme hektari kohta. Püüniseid on soovitatav panna põllu äärest 6-10 m sissepoole. Kui püünisesse tuleb ööpäevas vähemalt 5–10 liblikat, siis on lendlus küllalt tugev ja tuleks pritsida.
Loe kõigest pikemalt
SIIT.
.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.