Maapinna kallete kaardirakendus on abiks põllumehele

Keskkonnaametnikud aga saavad kaardirakenduse abil kavandada veekogude kaitsekorraldust, viia seda ellu ja teostada järelevalvet.

Euroopa Nõukogu veekogude kaitse direktiivi kohaselt peavad EL liikmesriigid rakendama meetmeid põllumajandusest pärit nitraadireostuse vähendamiseks. Ühe abinõuna nähakse direktiivis ette väetiste kasutamise piiramine kaldega aladel. Eestis on need nõuded sätestatud veeseaduses, kus muu hulgas on keelatud väetise laotamine haritava maa pinnale, kui pinnakalle on üle 10 protsendi. Kui kalle on 5-10 protsenti, on väetise laotamine keelatud 1. novembristkuni 15. aprillini.

Maapinna kallete kaardikiht koos põllumassiivide ja katastriüksuste piiridega annabki teavet konkreetsete maatükkide kohta, kus tuleb järgida veeseaduses kaldega alale kehtestatud piiranguid. Väetiste kasutamise täpsemad reeglid sõltuvalt kaldega alade paiknemisest veekogude suhtes ja kaldega ala pindalast ning muudest teguritest, mis sätestatakse täiendavalt kavandatavas keskkonnaministri määruses.

Lisaks annab kaardirakendus asjast huvitatutele põhjalikumat teavet veekogude, kaitstavate alade, maapinna kallete jm kohta, mida saab kasutada mitmeti erinevate tegevuste kavandamisel.

Kaardirakenduses on näha:

•maapinna kalded (andmed pärinevad LIDAR-i kõrgusandmete töötlusest);•põllumassiivid (PRIA);•poollooduslikud kooslused (PRIA);•mullakaart (Maa-amet);•veekaitselised objektid ja piirangud (kitsendusi põhjustavad objektid);•looduskaitse objektid ja vööndid (kitsendusi põhjustavad objektid);•loomapidamishooned (PRIA);•Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (Keskkonnaministeerium);•katastrikaart (Maa-amet);•põhjavee kaitstus (Eesti geoloogiline baaskaart 1:50 000);•maa-ameti aluskaardid.

Kallete kaardirakenduse leiad SIIT.

Rakenduse link on lisandunud ka Maa-ameti geoportaali:

Rakendus valmis Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi ning ministeeriumi allasutuste koostöös.