Enely sõnul peavad aianduse erialale sisseastujad sooritama testi ja käima vestlusel. Ta lisab, et testi küsimuste kaudu selgitatakse välja sisseastujate üldteadmised ja huvi eriala vastu. Enely aga vestlusel ei käinud, sest läks aianduskooli hiljem kui teised. „Läksin gümnaasiumisse, kuid tundsin, et see ei ole minu jaoks ning otsustasin kutsehariduse kasuks,” märgib Enely.
Kevadel ja sügisel toimub Enely sõnul õppetöö enamasti välitingimustes, kooli dendropargis, õppeaias ja haljasaladel, talvel on tunnid kooli uues kasvuhoones. Huvitavamad ained on tema meelest haljasalade hooldamine, taimeseaded ja dendroloogia, mis on Enelyt juba pikalt paelunud ning seetõttu valis ta ka haljasalade hooldamise õppesuuna.
Mais lõppes Enely praktika Räpina Juhani Puukoolis, kus tema igapäevased ülesanded olid taimede istutamine, kastmine, väetamine, tagasilõikus ja peenarde rajamine.
Kutseõppe eelised
Noore Aedniku võistlus polnud Enely jaoks esimene kord võistelda, ta on mitmeid kordi osa võtnud erinevatest koolisisestest võistlustest, kuid kõige parema koha tõi talle „Noor Aednik 2014“. Enne võistlusi tavatseb Enely meelde tuletada õpitut, harjutab ja küsimuste korral pöördub õpetajate poole. Tema jaoks on võistlemine oluline, sest võistluselt saab uusi kogemusi ja oma oskusi praktiseerida.
Enely soovitab Räpina Aianduskooli, kuna kool pakub laias valikus erialasid ning endale saab valida just sobivaid valikaineid. Lisaks on neiu meelest ained väga huvitavad ning õpetajad professionaalsed. Enely toob kutseõppe puhul suure eelisena välja võimaluse koos ametiga saada ka keskharidus ning soovi korral ka riiklikud eksamid sooritada.
Autor: Liina Liiv