Autor: Ave Lepik • 5. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toetuste kasutamise efektiivsust näitab eraldatud ja väljamakstud toetussummade vahe, mis on kõige parem Eestil (19 protsenti), Leedul (25) ja Lätil (26) ning kõige kehvem Bulgaarial (58), selgus KPMG analüüsist EU Funds in Central and Eastern Europe – Progress Report 2007-2013.

Uuringu tulemusi vahendanud KPMG Baltics teatas, et Eestis oli 2013. aasta lõpuks lepingutega kaetud 96 protsenti ja välja makstud 77 protsenti ELi eraldatud toetusmahust.

Peale seitset aastat on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid eelarveperioodiks eraldatud 174,7 miljardist eurost toetussummadest välja maksnud 105,5 miljardit eurot, mis on 60,3 protsenti eraldatud kogusummast.

Baltimaad kasutavad edukalt põllumajandustoetusi

Balti riikide võrdluses on Eesti ja Läti lepingutega katnud enamuse Euroopa Kalandusfondi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi rahast. Eestil on kaetud 99 protsenti eelarvest ja Lätil 100 protsenti. Leedu on olnud lepingute sõlmimisel veidi tagasihoidlikum, 86 protsendiga Euroopa Kalandusfondi ja 92 protsendiga Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetustest. Samas on Rumeenia suutnud 2013. aasta lõpuks lepingutega katta vaid 69 protsenti Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetustest.

KPMG analüüs katab Euroopa Liidu 11 uusimat liikmesriiki, kes ühinesid 2004-2013: Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.