Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lepingulistele viljelejatele saadetakse igapäevaselt maailmaturu viljahinnad sõnumiga ning on põllumehe otsustada, millal, millise hinnaga ja kui suure koguse ta ära müüb. „Ühe osa vilja võib müüa juba kevadel, mil külviga pole veel alustatudki, teise osa siis, kui saak prognoositav ja kolmandiku pärast viljakoristust. Selle aasta parimad hinnad olid talvel. Ega põllumees üksi vilja müüa saa, vaja on vahendajaid, kes suuri laevu liigutavad,“ märkis Ameerikas.

Eesti viljast läheb ekspordiks umbes kolmandik. Eelmisel aastal saatis Baltic Agro teele kolm suurt, üle 70 000 tonnise lastiga eksportlaeva: kaks odra ja üks nisuga. “Eesti on alles lühikest aega olnud vilja eksportiv maa, ekspordiga alustati 2005.aastal. Meie vili liigub väikeste laevadega Euroopa piires, suurte laevadega veetakse vilja Põhja-Aafrikasse ja Araabiamaadesse. Kaks aastat oleme müünud Saudi Araabiasse kaamelisöödaks Eestimaa otra,“ rääkis Ameerikas.

Lisaks Baltic Agrole, kes vahendab Eesti ostu-müügiviljast 40-50%, on suuremad vahendajad-varustajad veel Scandagra Eesti, Avena Nordic Grain, põllumeeste ühistu KEVILI, Oilseeds Trade ja mahevilja eksportija Wiru Vili.