Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aigro: Põllumehed on kõrgema viljahinna maha maganud
Eesti kõigi aegade rekordsaak koristati 2012. aastal, mil vilja koos rapsiga saadi 1,25 miljonit tonni. Euroopa ühes suuremas rapsi- ja teraviljamaaklerfirmas Copenhagen Merchants töötav Indrek Aigro usub, et Eesti võiks sel aastal arvestada 1,4 miljoni tonnise vilja- ja rapsisaagiga. „Maailma ootab tänavu ees suur viljasaak ja seda pea kõikide kultuuride – oder, nisu, raps, mais, soja – osas. Hinnad on paraku juba langenud pea 20% ja langevad veel,“ rääkis ta. Vahepeal langenud hinnatase Ukraina ebastabiilsest olukorrast tingituna paarikümne euro ulatuses mõneks kuuks tõusis, ent nüüd on see taas endisel tasemel.
Baltic Agro AS arendusjuht Margus Ameerikas usub samuti, et tänavu ületab viljasaak esmakordselt miljoni tonni piiri. „Head hinda saab Eesti viljakasvataja siis, kui mujal ilmaga probleemid on, ent tänavu põuda ei paista ja hinnad kipuvad kehvad tulema. Eelmise aastaga võrreldes on tonnihinnad langenud kümmekond protsenti, ent ma ei arva, et need veel palju langevad. Seda hirmu küll ei ole, et vili müümata jääks,“ märkis ta.
Aigro sõnul on põllumehele vaatamata hinnalangusele hea aasta tulemas. „Kõige tähtsam ikkagi suur saak. Võrdluseks: kui põllumees saab hektari pealt neli tonni nisu, mille tonnihind 220 eurot või saab ta hektarilt seitse tonni, mille ühikuhind 160, siis igal juhul võidab viljakasvataja,“ näitlikustas teraviljamaakler ja lisas, et prognoositav hea viljasaak avaldab survet ka Eesti logistilisele võimsusele ning sügisel on palju tööd nii transpordi- ja laosektoril kui kauplejatel.
Aru Põllumajanduse OÜ juht Andres Lindam kinnitas, et saagid tulevad head, ent mitte rekordilised. „Võrreldes eelmise aastaga ootame küll füüsiliselt suuremat saaki, ent arvestame väiksema kassavooga. Oleme maailmaturuga seotud ja hinnalangus on olnud üle 20%. Peamine on ikkagi suur saak ja ega nutulauluks põhjust ole,“ rääkis ta ja jätkas: „Põllumees rõõmustab vihma üle, aga turismiettevõtjatele tunneme küll kaasa. Maksimaalse ja kvaliteetse saagi huvides pole lähikuudel enam palju sademeid vajagi: piisaks 20-25-kraadisest temperatuurist ja vähesest vihmast.“
Üle maailma soodsad viljakasvatuse tingimused
Maailmas on 5-6 peamist viljakasvatuspiirkonda – Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Euroopa, Venemaa, Ukraina, Austraalia – ning Aigro märkis, et kui tavaliselt on mõnes piirkonnas viljahinda mõjutav ilmaprobleem, siis sel aastal on viljakasvatuspiirkonnad neist pääsenud. „Eestis oli väga hea talikülvi periood, eelmisel sügisel suudeti vili varakult ära koristada ning see jättis pikalt aega teha talikülvi. Mullu oli augustis koristus pea läbi ja külvati rekordiline talivilja külvipind. Esimest korda on Eestis talinisu rohkem kui suvinisu,“ rõõmustas ta.
Lisaks soodustas viljakasvu pehme talv ja piisav, pea 10sentimeetrine lumekate sel perioodil, kui külmakraadid kangemad. „Lätis-Leedus polnud lund nii palju ja seal sai talivili kahjustada. Seega on meie talivili väga heas olukorras, soe ja piisavalt vihmane ilm kevadkuudel oli ideaalne. Ehkki nüüd on temperatuur madalam, on tonnaaž kindlustatud ning ainus, mida ilm saab rikkuda, on kvaliteet,“ selgitas teraviljamaakler.
Eesti oma vilja ja rapsi tarbimine on 650 000-700 000 tonni aastas ning esimest korda on lootus tänavu eksportida enam kui pool saagist. Hea saagiga võivad tänavu arvestada ka Saksamaa, Poola, Skandinaavia, Iirimaa, Inglismaa.
Vilja õige müügihetk on läbi
Aigro hinnangul on põllumehed uuest saagist praeguseks maha müünud vaid kümnendiku: “Põllumehed on kõrgema hinna maha maganud, õige aeg uut saaki müüa olnuks märtsikuus. Eks kõigil on veel selgelt meeles kahe aasta tagused kõrgemad hinnad. “Teine põhjus, miks põllumees ei kiirusta saaki ette müüma, on nende kõrgem kapitaliseerituse aste. Paar head aastat on seljataga ja põllumees on Aigro sõnul iseseisvam kui varem. „5-10 aasta eest kaubeldi 80% saagist augustis ja septembris, ent nüüd näeme, et sügisel müüakse maha vaid pool saagist ning teise poolega oodatakse kevadeni.“
Aru Põllumajanduse OÜ kuulub põllumeeste ühistusse Kevili, mis hoolitseb ka viljakasvatajate ostude-müükide eest. „Parima hinna saamine on suures osas kogemuse ja kõhutunde küsimus. Osa toodangust on fikseeritud hinnaga ette müüdud, osaga on kõik veel lahtine,“ märkis Lindam.
Hetkel kuum
Margus Ameerikase sõnul hajutab eellepingute tegemine ja hindade fikseerimine põllumehe riske. „Varem oli nii, et põllumees kasvatas vilja ja sügisel vaatas, kui palju müüa saab ja kes parima hinnaga vilja ära ostaks. Nüüd aga sõlmib ta oma ostupartneriga, suurematel viljakasvatajatel on neid mitu, eellepingu juba talvel külviplaane tehes. Lepitakse kokku, millises mahus ja millise kvaliteediga vilja on kasvatada vaja,“ rääkis Ameerikas.
Baltic Agro annab varustaja ja vahendajana tootjale kätte võtted edukaks tellimuse täitmiseks ning kontrollib, et kaup vastaks nõuetele, mida nende ostja soovib – olgu siis tegemist toiduvilja, söödavilja või õlleodraga. „Kui vilja õigesti kasvatada, läheb ta ka kaubaks. Tuleb kasutada õiget agrotehnoloogiat, õiget sorti, sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid,“ lisas ta.
Autor: Tea Taruste
Seotud lood
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele