Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 20. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rukkikuningas: Rukkikasvatusse tuleb suhtuda missiooniga

Eesti Rukki Kuninga päeval tõdeti, et rukki efektiivsemaks kasvatamiseks on vaja paremaid sorte ja et hübriidrukkiga on võimalik saada kordades kõrgemat saaki.

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup tegi Rukki Kuniga päeval ülevaate Eesti rukkikasvatusest. "Teravilja kogusaagist moodustas 2013. aastal oder 45%, nisu 42%, kaer 9% ning rukis vaid 2%. 2013. aastal kasvatati rukist 11 500 hektaril, saaki saadi 21,7 tuhat tonni ja keskmine saagikus oli veidi alla 2 tonni hektari kohta. Samas on positiivne, et 2013. aasta sügisel külvati 2014. aasta saagiks juba veidi rohkem  - 11 800 hektarit rukist," ?ütles Oopkaup.

Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas andis soovitusi, milliseid sorte valida, et saada paremaid rukkisaake. Ameerikase ütlusel tasub kindlasti proovida hübriidrukki kasvatust. "Hübriidrukis on võimsama kasvuga, võrsumine on suurem, taim kasutab efektiivsemalt toitaineid ja saak on suurem - terasaak 8 tonni hektari kohta on tavaline," kinnitas Ameerikas. "Ka viljelusvõistluse rukki rekordsaak - 9,7 t/ha 2012. aastal OÜs Mangeni PM - on samuti saadud hübriidrukkiga. Seemne tonnihind on küll kallim aga kuna külvisenorm on tavarukkist kolm korda madalam, siis hektari kohta tuleb seemne maksumus sama. Rukkikasvatajale kompenseerib tehtud kulutused seemnele kõrgem saagikus kuhjaga," ütles Ameerikas.

Vilja kokkuostust rääkis Tartu Mill ASi ostujuht Urbo Vilibert. Tartu Mill toodab palju erinevaid teraviljatooteid, rukkist tehakse nii tava- kui ökojahu. Jahudest moodustab ettevõtte eksport ca 50%. Suurimad ekspordimaad on Soome, Läti, Rootsi aga ka eksootilisemad riigid Malta, Aruba ja Angola. Lisaks toiduviljale ostab Tartu Mill kokku ka söödavilja. Vilibert ütles, et 2014. aastal plaanib ettevõte osta kokku umbkaudu 35 000-40 000 tonni rukist. "Rukki hind on nisuga võrreldes oluliselt madalam, mille üheks põhjuseks on nõudluse ja pakkumise vastav suhe, ehk Euroopas on nisu oluliselt nõutum kaup kui rukis. Eelmise aasta rukki saak oli talvekahjustuste tõttu väike, mistõttu suur osa rukist tuli tuua Lätist," ütles Vilibert. „Selle aasta põllud näitavad head saagipotentsiaali, loodame häid ilmaolusid ja loodetavasti saame selle aasta soovitud kogusest enamuse Eestist kätte.“

Seminaril anti ülevaade ka Eesti Rukki Seltsi tegevusest. Seltsi tähtsamad tegevused sel aastal on uue Eesti Rukki raamatu koostamine ja väljaandmine. Jätkatakse ka rukkikasvatajate auhinna Rukkikülvaja kuju jagamist. 2012. aastal sai selle kuju omanikuks Rukkikuningas, Simuna Ivaxi juht Hans Kruusamägi ning 2013. aastal Estonia OÜ juht Jaanus Marrandi. Rukki Seltsi juhatuse esimehe Leonhard Puksa sõnul on rukki kasvatus aateline tegevus. „Ei ole ju normaalne, et pool meie leivaviljast tuleb Lätist. Kahjuks jah suuri rahamägesid rukis ei võimalda aga see pilt, näeme õitsevat rukkipõldu vaadates on kaunis ja kordumatu," ütles Puksa.

Peale seminari vaadati Rukkikuninga Hans Kruusamäe rukkipõlde, kus ühiselt tõdeti, et rukki saak tõotab tulla tänavu hea. Sealt mindi edasi uudistama Rukkikuninga kalakasvatust, hüljest Poiss ja kodu, kus ühiselt arutati veel pikalt rukkikasvatuse ja tarbimise teemadel.

Eesti Rukki Kuninga päev korraldati Väike-Maarja vallas. Korraldajateks olid MTÜ Eesti Rukki Selts ja ettevõtte Simuna Ivax OÜ juht ja Rukkikuninga krooni kandev Hans Kruusamägi.

Rukki Seltsi patroon on ekspresident

Eesti Rukki Seltsi patroon on ekspresident Arnold Rüütel, kes oli koos abikaasaga kohal ka Eesti Rukki Kuninga päeval.

Presidendi sõnul on rukis kultuurina tuntud igale eestimaalasele ja rukkileib meile igiomane. „Rukki Seltsile soovin, et nad oma põhimõtteid võimalikult palju selgitaksid üldsusele ja tooksid välja rukki olulisuse meie rahva ajaloos. Leib on olnud meie põhiline toiduaine, leivakõrvast kas oli või mitte, aga ilma leivata ei saadud. Kuigi nüüd on leiva tarbimine vähenenud, on selles siiski sõnum,“ ütles Rüütel. Ta lisas, et meie Sangaste rukis on olnud elujõuline ja seda kasvatatakse siiani edukalt.

KOMMENTAAR

Rukkikasvatusse tuleb suhtuda missiooniga

Hans Kruusamägi, Rukkikuningas, OÜ Simuna Ivax juht

Kui mind valiti Rukkikuningaks, siis mõtlesin et oleks tore alustada traditsiooni, et igal aastal korraldada siin sellist rukkipäeva - minu kodus ehk Rukkikuninga valdustes.

Simuna Ivax kasvatab ka kõiki teisi teravilju. Kokku on meil tänavu teravilja all üle 2000 hektari, aga rukis on kõige hingelähedasem. Tänavu külvasime rukist 800 hektarit, koristame võimsate Claasi kombainidega, ise kuivatame ja ladustame ja ootame parimat kokkuostjat oma hoovi.

Algul tundus see Rukkikuninga positsioon lihtsalt toreda ettevõtmisena aga mida aasta edasi, seda enam näen oma missiooni just rukkitoodete propageerimises. Olen käinud nii maailma messidel kui ka meie väikestes koolides lastele rääkimas rukkist. Oluline on selgitada, et tegu on meie oma rukkiga ja kui tervislik see on. 

Põllumeestele ütleksin, et kui me vaatame tänaseid põlde ja uusi sorte, kus me saame saaki juba üle 5 tonni hektarilt, siis ma näen, et tegu on tänuväärse kultuuriga ja kindlasti tasub seda kasvatada. Meie ettevõttel on pinnad küllaltki suured ja oleme siiani olnud ka küllaltki edukad. Ma näen, et sellel tööl on majanduslik mõte ja kui sellest veel ise midagi kavalat toota, on asi veel toredam.

 Vaata fotosid Rukki Kuninga valdustest:

 

PANE TÄHELE Miks rukis väärib tunnustust

Leivaviljana kasvatatakse eestlaste asualal rukist juba ligikaudu tuhande aasta vältel.

Põllumees oskab rukist väärtustada keskkonna hoidjana, mis ei luba umbrohul levida. Toitumisspetsialistid hindavad rukkijahu selle tervislike omaduste tõttu.

Eestlasele seostub rukis rahvusliku sümboolikaga. Rukkilill andis Eesti lipule sinise värvi ja on olnud meie rahvuslilleks juba võõra võimu all elades.

Allikas: MTÜ Eesti Rukki Selts

TASUB TEADA Sangaste Rukkiküla

• Sangaste Rukkiküla näol on tegemist Sangaste piirkonna koostöövõrgustikuga, kuhu on koondunud erinevad vaatamisväärsuse: restoranid, majutusasutused, turismitalud, toidutalud, käsitöömeistrid, giidid, jahimehed, matka- ja retkekorraldajad ning põllumehed.

• Sangaste Rukkiküla seisab Sangaste rukki eest

• 27. juulil toimub Sangaste rukki päev.

• 2015 on rukki juubeliaasta ja toimub Maailmanäitus Milanos, kus Sangaste Rukkiküla on võtnud eesmärgiks tutvustada seal rukkist läbi erinevate tegevuste.

Allikas: MTÜ Sangaste Rukkiküla

Rukkikuningas oma põlde näitamas.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960