Biometaani osakaal Eesti gaasitarbimisest kasvas kümne protsendini
Eestis lehmasõnnikust ja biojäätmetest toodetud kohaliku rohegaasi ehk biometaani osakaal on Eesti gaasitarbimises kasvanud juba ligi kümne protsendini. Biometaani tootmisesse ja jaotusse on investeeritud üle 150 miljoni euro.
Halinga piimafarmi juures valmib peagi uus biogaasijaam.
Foto: Egert Kamenik
„Eestis toodetava rohegaasi kvaliteet on sama, mis Ameerikast ja Norrast laevadel toodud veeldatud maagaasil. Erinevus seisneb vaid selles, et tegemist on kodumaise ja taastuva kütusega,“ märkis Elenger Grupi juhatuse esimees Margus Kaasik.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt selgitab, et värske toetusmeede loob ettevõtetele võimaluse rajada biometaani sisestuspunkte, mille kaudu saab kodumaist taastuvgaasi suunata gaasivõrku. „Nii vähendame sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning tugevdame samal ajal kohalikku majandust,“ rõhutab minister.
7. juulil sõlmisid HKScan Estonia AS ja Bioforce Production OÜ ametliku koostöökokkuleppe, mille alusel rajatakse Viljandimaale, Baltikumi suurima seafarmi Ekseko lähedusse Eesti suurim põllumajanduslik biometaanijaam.
Mereranna Põllumajandusühistule kuuluvat uut biogaasijaama hakkab ehitama Mapri Ehitus. „Tegu on tehniliselt keeruka ja uuendusliku objektiga,“ ütles Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. Ehitus algab kohe pärast ehitusloa kinnitamist.
Põllumajandusfirma kavatseb Kohtla-Järvele ehitada tehase, mis toodab metaani sõnnikust, silost ja kohalike põllumajandustootjate jäätmetest. Kõik see toimetatakse töötlemiseks veoautodega, mis ise tarbivad kütusena biometaani.