Infortarile kuuluv Eesti üks suuremaid piimandusettevõtteid Halinga OÜ alustab 13,3 miljonit eurot maksva rohegaasijaama ehitust Pärnumaale.
Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita 5000 km. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kg biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 km.

Seotud lood

Uudised
  • 02.04.24, 17:00
Infortar sai Konkurentsiametilt loa Halinga omandamiseks
Konkurentsiamet andis investeerimisettevõttele Infortar loa Eesti ühe suurima, Pärnumaal asuva piimandusettevõtte Halinga 51% suuruse osaluse omandamiseks.
Uudised
  • 11.11.24, 11:57
19 miljonit biometaani tootmisesse
Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab 19 miljoni euroga nelja biometaani tootmisjaama rajamist üle Eesti - tootmisjaamad rajatakse Viljandimaale, Saaremaale, Pärnumaale ja Lääne-Virumaale.
Uudised
  • 28.02.24, 12:00
Infortar omandab suurosaluse Pärnumaa piimafarmist
Energeetika, laevanduse ja kinnisvara valdkonna kõrval siseneb Infortar esmakordselt põllumajanduse valdkonda omandades enamusosaluse Eesti ühes suuremas piimandusettevõttes Halinga OÜ.
Uudised
  • 17.08.23, 16:10
Raul Peetson: panime seljad kokku, et koolides tasuta piim säiliks
Põhja-Pärnumaa vallavanem Aivar Mäe ütles, et kuigi riik on vastu võtnud otsuse, et selle aasta sügisest jagatakse tasuta koolipiima ja piimatooteid ainult kuni üheksanda klassi õpilastele, siis Põhja-Pärnuma vallas ei raisata aega sellele, et kuidas ei saa, vaid leitakse lahendus, kuidas saab. Appi tulid piirkonna piimatoojad.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele