• 03.12.24, 07:24

Halinga OÜ rajab 13 miljoniga Pärnumaale rohegaasijaama

Infortarile kuuluv Eesti üks suuremaid piimandusettevõtteid Halinga OÜ alustab 13,3 miljonit eurot maksva rohegaasijaama ehitust Pärnumaale.
Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita 5000 km. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kg biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 km.
  • Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita 5000 km. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kg biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 km.
  • Foto: Infortar
Loomasõnnikust ja biojäätmetest kodumaist gaasi tootva jaama projekteerib ja ehitab Saksamaa suurim rohegaasitootja ja see valmib 2026. aasta kevadel.

Seotud lood

Uudised
  • 02.04.24, 17:00
Infortar sai Konkurentsiametilt loa Halinga omandamiseks
Konkurentsiamet andis investeerimisettevõttele Infortar loa Eesti ühe suurima, Pärnumaal asuva piimandusettevõtte Halinga 51% suuruse osaluse omandamiseks.
Uudised
  • 11.11.24, 11:57
19 miljonit biometaani tootmisesse
Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab 19 miljoni euroga nelja biometaani tootmisjaama rajamist üle Eesti - tootmisjaamad rajatakse Viljandimaale, Saaremaale, Pärnumaale ja Lääne-Virumaale.
Uudised
  • 28.02.24, 12:00
Infortar omandab suurosaluse Pärnumaa piimafarmist
Energeetika, laevanduse ja kinnisvara valdkonna kõrval siseneb Infortar esmakordselt põllumajanduse valdkonda omandades enamusosaluse Eesti ühes suuremas piimandusettevõttes Halinga OÜ.
Uudised
  • 17.08.23, 16:10
Raul Peetson: panime seljad kokku, et koolides tasuta piim säiliks
Põhja-Pärnumaa vallavanem Aivar Mäe ütles, et kuigi riik on vastu võtnud otsuse, et selle aasta sügisest jagatakse tasuta koolipiima ja piimatooteid ainult kuni üheksanda klassi õpilastele, siis Põhja-Pärnuma vallas ei raisata aega sellele, et kuidas ei saa, vaid leitakse lahendus, kuidas saab. Appi tulid piirkonna piimatoojad.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele