1. ja 2. augustil avasid külalistele väravad üheksa peretalu Väike-Maarja ja Tamsalu vallas ning neli peretalu Rakke vallas. Üheks, kes külalisi sooja leivaga vastu võttis, oli Kaarli talu pererahvas.
Kaarli talu asub Väike-Maarja lähistel, Ärina külas. Veskitalus toimetavad perenaine Kadri Kopso ja peremees Lembit Kopso.
Pererahva sõnul kasvatavad nad mahedalt teravilja ja õlitaimi, veskis jahvatatakse täisterajahusid ja -helbeid, õlipressist tuleb välja külmpressõli ning leivatoas valmistab perenaine rukkileiba, speltaküpsiseid ja mitmeid teisi tervislikke küpsetisi. Lisaks põllumajandustootmisele korraldatakse ka talutoidu valmistamise ja leivaküpsetamise õpitubasid ning taluekskursioone.
Perenaise Kadri isa alustas talus töid peale nõukogudeaja lõppu. „Meie oma perega kolisime siia 2009. aastal. Nüüd elab siin koos kolm põlvkonda  – minu isa Mart Lepik, ema Maie Lepik, meie Lembituga, koolipoiss Sass ja äsja üliõpilaseks saanud Mirjam, kes nüüd ilmselt juba harvem kodus hakkab käima. Lembit hakkas kohe siin põllundusega tegelema, abiks ja juhendajaks oli minu isa. Mina töötasin alguses Väike-Maarja vallavalitsuses ja olen talu töödega igapäevaselt seotud nüüdseks 3. aastat,“ tutvustas perenaine Kadri.
„Rõõmu teeb inimeste rõõm ja rahulolu meie toodetest. Positiivne tagasiside teebki enam rõõmu. Maa ja maa õhk, maa lõhnad – see kõik on ülimõnus. Ise vilja võttes tunnen, et teen just täpselt seda, mida tuleb teha – toodan toitu ja see on ju kõige tähtsam töö maailmas,“ loetleb häid elamusi maatööst peremees.
„Ma väga kahtlesin, enne kui hakkasin talus täiskohaga tööle, oli erinevaid hirme – kas leian piisavalt motivatsiooni, kas jagub kliente jne. Aga see kõik on hoopis teisiti – palju parem, kui lootsin. Olen vaba inimene oma tegemiste planeerimisel. Oluline on ka võimalus käia erinevatel koolitustel, kust saab alati midagi kasulikku,“ lisas perenaine Kadri, kes igalt koolituselt soovib saada vähemalt ühe idee, mida oma töös rakendada saab. „Inimesed kellega tööalaselt suhtlen on ääretult positiivsed. See vist ongi kõige olulisem. Maaettevõtjad on positiivsed ja elu käib. Loomulikult on raskemaid aegu aga neist saadakse üle.“
Kadri sõnul on väga tähtis ka oma esiisade koha hoidmine. „Ma saan nende tegemist jätkata ja ma tõesti tunnen, et ma saan sellest rõõmu ja väge. Ma ei ole kunagi elus olnud nii aktiivne, kui praegu.“
Rukis on meie toidulaual oluline
Teraviljakasvatus on auasi ja seda, eriti just rukki kasvatust, propageerib Eesti Rukkiselts, koondades enda ridadesse nii põllumehi, tootjaid kui lihtsalt rukkikasvatusest huvitatuid.
„Kuna me kasvatame ise ’Sangaste’ rukist, kuna mees teeb sellest jahu ja mina leiba, siis tahan olla seltsi tegemistes osaline. Meie lähistel elab üks Eesti suurimaid rukkikasvatajaid, Hans Kruusamägi, kellega koos oleme teinud erinevaid projekte, mis seotud rukkiga. Saan nii anda oma panuse Rukkiseltsi loosse,“ ütles perenaine Kadri, kes on ka nüüd seltsi liige.
Vaata fotosid Kaarli talust:
 
MIS ON MIS
Kaarli talu rajasid Enn ja Ella Lepik aastail 1938 - 1940. Sõja-aastail tõusis tulu piimakarjast ja seakasvatusest. 1945 saadeti peremees polaarjoone taha, vara võeti riigile, perele kehtestatud elamiskeeld kodumail toimis kuni 1950-ndate lõpuni.
1945 -1990 paiknesid talus hobulaenutuspunkt, sordikatsepunkt, raamatukogu, kahe kolhoosi kontorid, töötajate korterid jm.
1991.a. taluseaduse alusel taastatud talus on kasvatatud kartulit, suhkrupeeti, heinaseemet, ristikut, rukist, nisu, kaera, otra, speltanisu, rüpsi, rapsi, hernest, köömet, mooni, tatart, lina, valget sinepit, õlirõigast, õlikõrvitsat, õlitutra, õlikanepit.
1996-st alates töötab EL toetusega soetatud väike veski, 1997-st õlipress, 2012 renoveeriti veskiseadmed ja sisustati väike pagaritöökoda.
Vaata lisa: http://www.kaarlitalu.ee
 
Kaarli talu – jahutolm ja soe leib
15 fotot
  • Kaarli talu – jahutolm ja soe leib
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele