Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uut väljapanekut muuseumis tutvustas kuraator Ellen Pärn. Tänati ka kõiki, kes olid Rukkiküüni avamisele kaasa aidanud.

"2015. aasta on Eestis pühendatud rukkile, kuna krahv Bergi sünnist möödub 170 aastat ja maailma vanima senini kasutuse oleva kultuursordi `Sangaste´ rukki aretusest 140 aastat. Rukkiaasta raames küpsetasime ka paar nädalat tagasi Milano EXPOl rukkileiba ja nüüd avame uue ekspositsiooni - Rukkiküün. Rukkiküünis saab ülevaate Eesti rukkikasvatuse ajaloost, masinatest ja ka ise käe jahuseks teha. Rukkiküün on üks olulisemaid punkte Eesti Rukkiteel" ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Vaata fotosid:

MIS ON MIS – Rukkimaarjapäev

15. augustit ehk rukkimaarjapäeva teatakse ka kui külvimaarjapäeva, rüamaarjapäeva, rukkiemapäeva. Eesti rahvakalendris poolitab rukkimaarjapäev rukkikülviaja, kusjuures rukkimaarjapäeval endal ei olnud külvamine soovitav. Vanausulised pühitsevad seda päeva vana kalendri järgi 28. augustil.

Vanarahva uskumused

- Rukkimaarjapäeval pidi hein tehtud olema ja rukis leigatud (iisaku).

- Rukkimaarjapäeval läks raudnael heina ja külm kivi vette (Viru-Jaagupi). Sama ütlemine käis ka lauritsapäeva kohta (laurits viskab külma kivi vette).- Rukkimaarjapäeval igas talus vilja ei koristatud, ei tehtud leiba ega peksetud reie (Lüganuse).- Enne maarjapäeva kolm päeva ja pärast maarjapäeva kolm päeva tehti rukkeid. Maarjapäeval ei tehtud midagi, see oli püha (Iisaku).- Rukkimaarjapäeval ei tõhi rukkid külvata, siis rohistab ära. Vaenlane pidada umbrohtu hulka külvama (Torma).- Kui Lüganuse, Iisaku, Torma, Rõuge ja teistes kohtades rukkimaarjapäeval rukist ei lõigatud ega külvatud, siis näiteks Emmastes, Häädemeestel ja Paistus on just seda päeva peetud parimaks rukkikülvipäevaks. Nii usuti Emmastes, et kui rukkimaarjapäeval külida, siis kasvab hää vili.- Külimaarjapäev on sellepärast, et siis külitaks juba esimene rüki maha (Häädemeeste).- Rükkitegemise hakatus on keige parem aeg rükkimaarjapäeval ja lõpetus pärtlipäeval, varem tegemine läheb alati nurja – ussid söövad varase rükki ära (Paistu).- Kui vili jäetakse pääle maarjapäeva koristada, siis ussid löövad talvel viljaterade sisse ja vili tükib kopitama. Pääle maarjapäeva koristatud vili ei kõlba enam teisel kevadel maha külvata, sest sellest kasvab kehv vili (Võnnu).- Rukkimaarjapäeval peab põldusid äestama, siis ei söö uss sügisel orast mitte (Jämaja).

Allikas: „Eesti rahvakalender V” 1991; „Rahvakalendri tähtpäevi” 1998.

27 pilti

Eesti Põllumajandusmuuseumis avati Rukkiküün

Foto: Meelika Sander-Sõrmus