Vahur Kukk: Möödunud rukkiaastat saab pidada igati kordaläinuks

Tegelikult korrati juba 2005. aastal tehtut, kuulutades 2015. aasta taas rukkiaastaks, kuhu aga kaasati sel korral lisaks seltsi liikmetele laiem koostööpartnerite ring: maaeluministeerium, Eesti Põllumajandusmuuseum, Sangaste vald ja rukkiküla, Eesti Taimekasvatuse Instituut ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.

Rukis on Eesti üheks märkimisväärsemaks kultuuriliseks ja ajalooliseks pärandiks. Sellist pärandit peab hoidma ja väärtustama, olema selle üle uhked. Teisalt loovad rukis ja rukkileib tervisliku ja tasakaalustatud toitumise kuvandi. Selle mõtte teadvustamisele kaasaaitamine ongi Eesti Rukki Seltsi tegevuse peaeesmärk.

Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk on aastat kokkuvõttes tehtuga igati rahul. "Kõik Eesti Rukki Aasta 2015 kavandatud ettevõtmised viidi ellu. Tegevused olid suunatud nii seltsi liikmetele kui ka laiemale üldsusele. Sangaste lossis tähistasime väärikalt "rukkikrahv" F.G.M von Bergi 170. sünniaastapäeva ja viisime läbi rahvusvahelise rukkikonverentsi. Seltsi tegevuse ja rukki kohta koostasid Valve Raudnask ja Ester Šank raamatu "Rõõm rukkist", selle eest omistati neile 2015. aastal ka Rukkiräägu kultuuriauhind. Selts omistas 2015. aasta Rukkikülvaja aunimetuse OÜ-le JK Otsa Talu, mida juhib Jaan Kiisk," tõi olulisemad sündmused välja Kukk.

Küsimusele, kas rukki promomine toob meile juurde ka rohkem rukkikasvatajaid vastas Kukk, et kui suudetakse aru saada rukki kui väärtusliku toiduaine olulisusest, siis suurenevad ka kasvupinnad ja nõudlus peaks mõjutama hinda positiivselt.

"Majanduse seaduspärad ja reeglid toimivad inimeste harjumuste mõjul. Vastavalt meie toidueelistusele kujuneb nõudlus ja selle järgi turuhind ja tootmise maht. Kui inimesed teadvustavad rukkileiva kui väärtusliku toidu olulisust, suureneb ka rukkileiva tarbimine, nõudlus ja rukkikasvatuse majanduslik tasuvus. Eesti põllumehed oskavad rukist kasvatada ja kvaliteetset rukist toota ning kui majanduslik tulukus paraneb on Eesti isevarustamine kohaliku rukkiga väljaspool igasugust kahtlust," on Kukk veendunud.

Kuigi ametlik rukkiaasta on nüüdseks läbi, siis selts jätkab oma tegemisi samal suunal. "Eesti Rukki Selts jätkab tavapäraste tegevustega Eestis viies läbi seminare ja rukkipäeva, annab välja seltsi autasusid rukkikasvatajatele, ajakirjanikele ja kultuuriinimestele," rääkis selle aasta plaanidest Kukk. Väga oluliseks pidas ta rahvusvahelise rukkivõrgustiku loomist koostöös FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnaga. "Sellesse organisatsiooni soovime kaasata rukki sordiaretuse ja uurimisega tegelevaid asutusi ja teadlasi Euroopas. Koostööd arendame edasi ka Rye Belt võrgustikuga, organisatsiooniga Ruisveljet Soomes, aktiivselt soovime osaleda rahurukki projektis Friedensbrot."

MIS ON MISÜhendab aktiivseid inimesi, füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes teevad vabatahtlikku tööd kodumaise rukki kasvatamise ja kasutamise heaks ning rukkiga seotud tavade hoidmiseks. Selts asutati 24. märtsil 2000., et levitada teavet rukki kohta ja õhutada tarbima tervislikku rukkileiba, annab selts välja trükiseid ja korraldab mitmesuguseid üritusi. Koostööd tehakse teadlaste ja sordiaretajatega nii kodu- kui välismaal, viljakasvatajate ja rukkitoodete valmistajatega.

MTÜ Eesti Rukki Selts

Eesti Rukkitee Kutsub külastama rukkiga seotud objekte: Sangaste lossi ja rukkiküla, Eesti Põllumajandusmuuseumi Ülenurmel, Olustvere maamajanduskooli, rukkikuningriiki Äntul, kus tegutseb Rukkikuningas Hans Kruusamägi, piiritusemuuseumi Moel jne.

Rukkikülvaja autasuEesti Rukki Selts on parima rukkikasvataja tiitlit jaganud neli aastat ja Tauno Kangro Rukkikülvaja kuju on saanud:

2012 a. - Hans Kruusamägi, OÜ Simuna Ivax

2013 a. - Jaanus Marrandi, OÜ Estonia2014 a. - Madis Avi, Kaarli TÜ2015 a. - Jaan Kiisk, JK otsa Talu OÜ