Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vahur Kukk - Eesti rukkisse uskuv rahvusvaheline mees
Lääne-Virumaa ettevõtja Hans Kruusamägi on kuulutatud rukkikuningaks, rukkiseltsi juhib aga presidendina Eesti põllumajanduse Akadeemia agronoomina lõpetanud Vahur Kukk. Praegu töötab Narva juurtega mees arendusnõunikuna Jõgeva maavalitsuses, kus pingutab oma ajurakke mitmete problemaatiliste teemade, muuhulgas ka haldusreformi kallal. Kui võtta arvesse ülemaakonnaliste välissuhete korraldamine, võiks teda mihkelmutilikult ka rahvusvaheliseks meheks nimetada. Tänu näitlejasoonele on ta mänginud Kalevipoja nõuandjat Siili ja Heiki Vilepi lasteraamatu tegelast Jõksi. Spordis on peagi kuuekümnesel mehel vingemad saavutused kirja saadud kreeka-rooma maadluses ja jäähokis.
Põllumajandusteadusse on Vahur Kukk end jäädvustanud talirukkisortide 'Viku' ja 'Elvi' kaasautorina ning rohkem kui poolesaja teadusliku ja populaarteadusliku publikatsiooni autorina. “Huvi sordiaretuse vastu sai alguse trotsist. õppisin Kuremaa sovhoostehnikumis agronoomiat. Viimane riigieksam oli sordiaretus. Kui oleksin selle “viiele” sooritanud, oleksin EPAs-se eksamiteta sisse saanud. Mina sain aga “nelja”. Rahulolematus iseendaga saigi määravaks, et võtsin nõuks sordiaretusega põhjalikumalt tegelema hakata. Mu töökohaks sai toonane Jõgeva Sordiaretusjaam, praegune Eesti Taimekasvatuse instituut.”
Kui sordiaretusinstituudi legendaarne direktor, akadeemik Hans Küüts hakkas pensionile jääma, liikusid jutud, et tema mantlipärijaks saab asutuse asedirektor Vahur Kukk. “Akadeemik Küüts arvas, et sobin talle ametijärglaseks. ise ei pea ma end just klassikaliseks juhitüübiks. Mulle meeldib rohkem ise teha. Nii peangi igati heaks lahenduseks filosoofiadoktor Mati Koppeli valimist instituudi etteotsa.”
Põllumajandusega on Vahur Kukk jätkuvalt seotud Eesti Rukki Seltsi presidendina. “Seltsi eesmärk on rukkileiva kui toidulaual asendamatu toiduaine väärtusi selgitades jõuda iga inimeseni, olgu ta siis laps või täiskasvanu. Sel viisil saame kaasa aidata ka rukkiaretuse ja kasvatamise edenemisele. Püüdleme eesmärgini, et inimene sööks 100-120 grammi ehk 2-3 kääru rukkileiba päevas. Muide, noori on vägagi võimalik rukkiusku pöörata. Kui mõned aastad tagasi Europe Directi Jõgeva teabekeskus maavalitsuses gümnaasiumiõpilastele infopäeva ja mälumängu korraldas, pakkusime kehakinnituseks ruk-kihamburgereid. Need maitsesid tõeliselt hästi - isegi tütarlapsed sõid väga isukalt,” ütles ta.
2015. aasta kui Eesti rukki aasta on Vahur Kukele ja tervele Eesti Rukki Seltsile iseäranis sündmusterohke olnud. “Tähistasime rukkikrahv Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva ja 140 aasta möödumist tema aretatud rukkisordi 'Sangaste ' sünnist. MTÜ Sangaste Rukkiküla korraldatavatel Sangaste rukki päevadel olen saanud oma silmaga hinnata selle sordi algseemne- ja supereliidi põlde,” rääkis Kukk.
Allikas: Vooremaa, 17. oktoober 2015
Autor: põllumajandus. ee
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele