Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ERR uuris Moskvas, millist mõju sanktsioonid idanaabritele avaldavad
Viimase nädala üks poliitiliselt kuumemaid üritusi Venemaa pealinnas oli iga-aastane rahvusvaheline toidumess. Venemaa vastaste sanktsioonide tõttu Euroopa ja Ameerika ettevõtted praktiliselt puudusid. Eestist olid kohal vaid kalatootjad, kes võivad piirangutele vaatamata müüa Venemaale konserve. Veel pakuti Värska vett ja A Le Coqi õlut.
Kõige paremaks illustratsiooniks sankstioonidest oli aga messisaali keskel tühjalt seisnud paviljon, millel kiri - Saaremaa lihatööstus. Näitusepind küll broneeriti, kuid kohale ei saabutud, vahendas "Välisilm". Sankstsioonide mõju näeb Moskvas selgelt mujalgi.
ERR käis oma korrespondendipunkti vahetus naabruses asuvas toidupoes esmaspäeva hommikul vaatamas, kas midagi on kaubavalikus muutunud. Filmida poes sees ei lubatud, kuid muudatused on toimunud. Näiteks juustuletis on Euroopa juuste nüüd väga vähe, enamik on kohalik toodang. Ja moskvalased kurdavad, et hinnad on tuntavalt tõusnud. Jätkuvat hinnatõusu ennustatakse ka teistes kaubagruppides.
Finantsülikooli professor Igor Varjaši sõnul kallineb kala tugevalt, kuid ta ei usu, et see tekiab sotsiaalne plahvatuse. "Ning ärge unustage, et oleme siin Venemaal läbi elanud palju raskemaid aegu. Nii et see punase kala hinna tõus on naljanumber."
Just seda rõhutatult patriootilist seisukohta, et rasked ajad võivad ees olla, kuid me saame hakkama, kuuleb-näeb Venemaal praegu palju. Sanktsioonide teema on lehtedes peaaegu iga päev. Esmaspäevane Rossiiskaja Gazeta kirjutab, et peaminister Dmitri Medvedevi hinnagul ei ole Venemaal põhjust sankstioonide tõttu oma majanduslikku kurssi muuta. Poliitikavaatleja Mihhail Zaharov märkis, et avaliku arvamuse küsitluse tulemused näitavad, et Venemaa kodanikud toetavad peaaegu täielikult Vene võimude loogikat, kuigi arvavad, et Venemaa poolsed vastusankstioonid viivad toiduainete hinna tõusuni. "Ent sellele vaatmata on näha praktiliselt täielikku toetust selles küsimuses Vene võimude tegevusele." Kangekaelne kordamine, et küll hakkama saame, on mõistagi selgelt poliitiline loosung.
Arve ja trende jälgivad majandusteadlased tunnevad siiski muret. Venemaa kõrgema majanduskooli õppejõud Sergei Puhov möönis, et Venemaal ei ole tegelikult vastupanuvõimet, mis on näiteks Ameerikal, mille majandus kasvab. "Ka Euroopa kasvab ja on kriisist väljunud ning taastub järjekindlalt. Venemaal on vastupidine dünaamika. Kasvutempo langeb, räägitakse stagnatsioonist ja võimalikust majandussurutisest. Rasketel aegadel me leivata ei jää, kinnitas meile Vene viljaliidu esimees Arkadi Slotsevski. Kuid isegi leiva, selle toidulaua nurgakivi hind võib tõusta. "Hinnatõus on võimalik, kuid peab vaatama, kuidas majandus tervikuna käitub. Ja see sõltub tegelikult paljus valuutakurssidest. Rubla kursist dollari suhtes." Valuutavahetuspunkte on Moskvas palju. Nad töötavad ööpäevaringselt ja on hästi silmapaistvad tänu oma tulikirjadele. Ja tegelikult just seal näeb sanktsioonide mõju kõige enam, sest rubla kurss on dollari ja euro suhtes pidevalt langenud. Venemaa tavakodanikud reageerivad neile trendidele lihtsal ja äraproovitud moel: taas on hakatud rublasid massiliselt välisvääringute vastu vahetama. Venemaa keskpanga andmeil osteti selle aasta esimese kuue kuu jooksul kohalikelt pankadelt enam kui 32,5 miljardi dollari eest välisvaluutat, mis on ligi poole võrra enam kui aasta tagasi samal ajal. Samas, venelaste pagnaarvetel suurenesid valuutahoiused vaid 6,2 protsenti. See on aga selge kinnitlus, et rahvas hoiab eurosid ja dollareid igaks juhuks kodus madratsi all.
Allikas.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele