Keskkonnaministeerium saatis teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks keskkonnatasude raamkava eelnõu, mille ettepanek on tõsta keskkonnatasusid alates 2016. aastast 3-6 protsenti aastas. Sellisel juhul on täidetud elukeskkonda ja tervist puudutavad keskkonnaeesmärgid vähendada saastamist ja kasutada taastumatut loodusvara efektiivsemalt, samal ajal arvestab see ka taastumatut loodusvara kasutava tööstuse vajadustega.
Uue, kümneaastase perioodi keskkonnatasude suuruste kujundamisel on ministeerium arvesse võtnud üle 40 tehtud uuringu, analüüsi või seire tulemused. Põhitähelepanu on tervisele negatiivset mõju avaldavate saasteainete tasu muutusel, et suunata tööstust negatiivset mõju vähendama. See puudutab nii õhu- kui veesaastet. Samuti on taastumatu maavara ressursitasu muutus - 3-6 protsenti aastas - selline, et riigile kuuluva maavara kasutamine äriettevõtete poolt ei muutuks ajas odavamaks.
Ehitusmaavarade puhul on probleemiks see, et liiva ja kruusa kaevandusõigus on 256 loaga küll välja antud, kuid rohkem kui saja loa puhul ei toimunud 2013. aastal mingit kaevandamist. Kuuekümnel juhul pole avatud kaevandustes aga lausa viie aasta jooksul mingit kaevandamist toimunud. Probleemi lahenduseks on välja töötatud kaevandamise tasu kaheosaline rakendamine: üks osa tasutakse juba kaevandatud maavara koguse eest ning teine, väiksem osa, makstakse iga-aastaselt maavara reserveerimise, kaevandamisõiguse eest sõltumata sellest, kas kaevandamisõigust realiseeritakse või ei. Kaheosaline tasu puudutab selliseid maavara liike, kus probleem on kõige ulatuslikum – ehituskruusa ja liiva kaevandamist.
Keskkonnaministeerium on tasude väljatöötamise aruteludesse kaasanud kõik osapooled. Kuna erinevate huvigruppide huvid on äärmiselt erinevad, ei ole ühelgi osapoolel võimalik eeldada, et kaasamise tulemusel ühe huvigrupi seiskoht sajaprotsendiliselt ettepanekuks formuleerub.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele