Järgmise aasta kalapüügitasud said kinnitatud

"Üldiselt võib öelda, et kalavarude seisund on mitmel pool paranemas ja seda näitavad ka püügimahtude suurenemised. Nagu ikka, sõltuvad kalapüügitasud eelmise aasta püügistatistikast ning tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest. Suures osad jäävad kõige enam kasutatavate püügivahendite, nagu nakkevõrgud, mõrrad ja kastmõrrad, järgmise aasta tasud võrreldes tänavusega samale tasemele, kuid mõnel juhul tasud tõusevad,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Rannikumere piirkonnas eri loetelus olevast 42 püügivahendist 18 juhul on püügiõiguse tasud tõusnud. Ülejäänute osas jääb tasu samaks või isegi langeb.

Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel langevad mõrdade tasud, nii avavee kui mõrrajadade, samuti põhjanooda tasu. Angerjaveekogudel nagu Võrtsjärv, Kuremaa, Saadjärv, Kaiavere, Vagula langevad nii mõrdade, kui nakkevõrkude tasud. Merel langevad kastmõrra tasud Pärnumaal, Läänemaal, Hiiumaal. Samuti langeb Pärnumaal nakkevõrgutasu. Avavee ja ääremõrdade tasud langevad Ida- ja Lääne-Virumaal.

Mõnede püügivahendite puhul püügiõiguse tasu aga tõuseb. Näiteks tõuseb kastmõrra kasutamise tasumäär Ida-Viru maakonnas seniselt 60,34 eurolt 95,04 euroni. Teisteks suuremate tasu tõusudega püügivahenditeks on ääremõrrad Pärnumaal, avaveemõrrad Läänemaal ja põhjanoot Saaremaal, vastavalt 66,77 eurolt  107,82 euroni, 5,91 eurolt 49,28 euroni ja 66,30 eurolt 105,60 euroni. Teiste vahendite osas on tasude tõus väiksem.

Uuendusena jagatakse järgmise aasta püügivõimalused välja maakondadele ka veealade kaupa. Valitsus määrab mereala püügiruutudeks, mis arvestab ka maakonnapiire. Maakondade piirialadele jäävad ruudud on arvestatud mõlema maakonna nimistusse. Muudatuse tingis olukord, kus ühele maakonnale eraldatud püügivahenditega sai püüda teise maakonna rannaga piirnevale veealale, mis omakorda ohustas paikse eluviisiga rannikumere kalade varusid.