Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ja Venemaa jagavad piirijärvede kalavarusid
Käesoleval aastal sai piirijärvedest püüda kokku 6802 tonni kala, millest Eesti osa on 2926 tonni. Peipsi ja Lämmijärvel saavad Eesti ja Venemaa kala püüda ühepalju, Pihkva järv on tervenisti Venemaa püügitsoonis, mistõttu on püütava kalakoguse üldnumber Venemaal suurem. "Kuidas järgmise aasta püügivõimalused täpselt jagunevad, selgub nädala lõpul, kuid juba praegu võib öelda, et rääbise kvoodi osas on oodata langust. Otsustamisel tuginetakse mõlema riigi teadlaste soovitustele," nentis Eesti delegatsiooni juht asekantsler Marku Lamp.
Üldiselt on varude seis Eesti suurimates järvedes suhteliselt hea. Olulisemate püügiliikide, nagu ahvena, koha ja haugi seis on stabiilselt keskmine, veidi kõikuvad on latika põlvkonnad. "Kõige suurem mure on just külmaveeliste kalaliikide nagu Peipsi siia, rääbise ja tindi olukorra pärast. Sõltuvalt looduslikest tingimustest, eeskätt röövkalade arvukusest ja jääkatte olemasolust on nende arvukus viimastel aastatel järjest langenud," rääkis Lamp.
Seotud lood
Põllumajandusministeerium kavandab Euroopa Kalandusfond (EKF) 2007-2013 rakenduskava muutmist, et fondi kasutamata jäävatest vahenditest saaks toetada Eesti kalandusettevõtete uutele turgudele minemist 704 771 euroga.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) auhind „Läänemere sõber 2014“ anti üle kolmele Eesti silmapaistvale meremajanduse esindajale: AS-ile Green Marine, AS-ile Läätsa Kalatööstus ja Eesti Väikesadamate Liidule.
Valitsus kiitis heaks 2015. aastal kehtima hakkavad kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad, mis jäävad tänavusega võrreldes suures osas samale tasemele.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele