Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 1. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Värvuse järgi otseselt kindlasti tõugu määratleda ei saa. Eesti punase tõu aretuses kasutatakse tänapäeval väga mitmete erinevate tõugude aretuskomponente. Eesti punase tõu aretuses kasutatakse taani punase, rootsi punasekirju, äärširi, angleri, šviitsi, punasekirju holsteini, norra punasekirju ja montbelliardi geene. Erinevate tõugude kasutamise tulemusel saame täna küll eesti punasesse tõugu kuuluvate loomadena näha mustakirjuid veiseid. Mustakirju holsteini tõug aga eesti punase tõu aretuskomponent ei ole. Tõu määratlemisel arvestatakse vastava tõu geenide hulka, mis peab ületama 75,1 %.

Tõu määratlemine toimub üldiselt looma isa tõu järgi. Võib juhtuda, et mustakirju pull on eesti punasesse tõugu kuuluva lehma järglase isa, siis selline järglane on eesti holsteini tõugu kuuluv.

Kui aga eesti punane pull on mustakirju lehma järglase isa, on tegemist eesti punasesse tõugu kuuluva esimese põlvkonna ristandiga. Must värvus on üldjuhul domineeriv, kuid klassikalised mustakirjud sellised järglased olla ei tohiks.