Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui toimivas kauplemise süsteemis on kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustused seatud suurimatele energiatootmise ja tööstusega tegelevatele ettevõtetele, siis Euroopa Liidu uus heitmekaubandusskeem toimib teistel alustel – heite piiramise kohustused on seatud liikmesriikidele, kes oma kohustuste kulutõhusamaks täitmiseks ühikutega kaubelda võivad.

Uus heitmekaubandusskeem  puudutab sektoreid, mis jäävad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist välja Need sektorid on transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20-megavati nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine ning lahustite ja teiste toodete kasutamine.

„Riigi ülesanne on tagada, et heitkogused nendes sektorites ei ületaks aastast piirkogust. Väga esialgsete prognooside kohaselt tekib Eestil tõenäoliselt perioodi jooksul hoopis ühikute ülejääk, mis võimaldab Eestil ühikute müügist teenida perioodi jooksul miljoneid eurosid tulu, mida omakorda investeeritakse samadesse sektoritesse kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks,“ selgitas keskkonnaminister Mati Raidma.

Eestile on eraldatud 2013. aastaks ligikaudu 6,30 miljonit ühikut, mis suureneb aastani 2020 ligikaudu 6,47 miljoni ühikuni aastas. Sealjuures 1 ühik võrdub 1 tonni kasvuhoonegaaside heitega.

Sellise heitmekaubandusskeemi rakendamine võimaldab liikmesriikidel paindlikumalt ja kulutõhusamalt oma kasvuhoonegaaside heite piiramise eesmärke saavutada.