Saksamaa tarbijad tahavad GMO-vabu mune ja linnuliha 

Selle aasta veebruaris teatas Saksamaa Linnulihatootjate Ühing, et kuigi viimased 10 aastat on saadud hakkama GMO-söötadeta, siis nüüd tuleb need paraku kasutusele võtta. Seda põhjendati GMO-vaba soja puuduse, saasteohu ja sellega seotud juriidilise ebakindlusega. Otsusega aga ei ole rahul tarbijad.

Saksa supermarketid on jõudnud pärast arutelu Brasiilia võimudega järeldusele, et SLÜ põhjendused ei pea paika – Brasiilia päritolu GMO-vaba sööta on piisavalt, et katta Euroopa vajadus.

„Viimastel aastatel on GMO-tööstus Euroopa edasimüüjaile mütsi silmile tõmmanud,“ ütles üleilmse GMO-vaba liikumise koordinaator Henry Rowlands. „Tervitame uudist, et on hakatud jällegi tarbijate huvide eest võitlema, kes ei soovi GMO-söödaga toodetud mune ja liha.“

2013. aastal kirjutasid paljud supermarketid üle Euroopa alla Brüsseli sojadeklaratsioonile, kus sätestati soov, et ELi tarbijatel oleks võimalus süüa ja tootjatel söödana kasutada GMO-vaba soja. Deklaratsioon oli vastuseks mõnede Suurbritannia supermarketite otsusele, millega loobuti linnulihaga varustajatelt GMO-vaba sööda kasutamise nõudest.

Ajakirja Der Spiegel võrguversiooni andmeil teatas Saksamaa suurim linnulihatootja Wiesenhof detsembri alguses, et hakkab tarbijate nõudel taas ainult GMO-vaba sööta kasutama ja et jaemüügiketid nagu Edeka on samuti tarbijate nõudel hakanud viimasel ajal pakkuma linnuliha märgistusega „GMO-vaba“.

Eestis pole supermarketid siiani veel oma loomset päritolu toidu tarnijatelt GMO-vaba sööda kasutamist nõudnud. Siinsed tarbijad saavad GMO-vabas tootmises kindlad olla, kui ostavad mahetooteid, milles on igasugune GMO-de kasutamine keelatud.

Mahetoodete müük kasvas Saksamaal 2013. aastal üle 7% ja oli kokku 7,6 mld eurot. Samal ajal kasvas mahemaa pind vaid 2,5% ulatudes 1,06 mln hektarini. 2014. aasta esimese poole hinnanguline maheturu kasv on erinevatel andmetel 8,2%–8,9%. (Vt: http://www.ecologyandfarming.com/global-organic-food-beverages-market-reach-104-billion.)