Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olulised muudatused tulumaksuseaduses

2015. aastast on tulumaksu määr 20% ning tulumaksuvaba miinimum suureneb praeguselt 144 eurolt 154 euroni kuus (1848 eurot aastas).Kõikide tulumaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel.

Turutingimustele vastava laenu andmist ei loeta alates 1. jaanuarist erisoodustuseks. Maksumaksjate õiguskindluse suurendamiseks lisatakse tulumaksuseadusesse erand, mille kohaselt ei käsitleta kindlasti erisoodustusena sellise laenu andmist, mille intress on kõrgem kui kahekordne Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär.Uuest aastast kaotavad kehtivuse enne 2000. aastat teenitud kasumi jaotamist puudutavad soodustused (tulumaksuseaduse § 60 ning § 61 lõiked 27 ja 28). Ettevõtted, kellel on dividendidena välja maksmata aastatel 1994-1999 teenitud kasum, ei saa uuel aastal enam kasutada viidatud sätetest tulenevaid mahaarvamise õiguseid.Lisaks muudetakse mitteresidendist juhatuse ja nõukogu liikmetele makstava tasu tulumaksuga maksustamise reegleid. Uuest aastast on mitteresidendist juhatuse või nõukogu liikmele makstud tasu tulumaksuga maksustav ka siis, kui tasu maksjaks ei ole Eesti juriidiline isik või mitteresidendi Eesti püsiv tegevuskoht. Seega toimub uuest aastast mitteresidendist juhatuse liikme tasu maksustamine Eestis, sõltumata sellest, kes on tasu maksja.

Alampalk tõuseb 390 euroni

2015. aastast tõuseb alampalk ligi 10% ehk 355 eurolt 390 euroni kuus. Miinimumtunnitasu suureneb 2,13 eurolt 2,34 euroni.

Ettevõtte vabatahtlik lõpetamine muutub lihtsamaks

1. jaanuaril jõustuvad äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamalt lõpetada osaühingut või aktsiaseltsi, kui ettevõttel on ainult üks omanik.

Uuest aastast on võimalik äriühingut lihtsustatud korras lõpetada selliselt, et osaühingu või aktsiaseltsi vara ühendatakse ainuosaniku või ainuaktsionäri varaga. Äriühing lõppeb alates ühinemisest (ühinemise kande tegemisest) ning kõik äriühingu õigused ja kohustused lähevad üle äriühingu ainuomanikule. Sellisel juhul ei ole vaja läbi viia likvideerimismenetlust, seda asendab kiirem ühinemismenetlus..

Äriühingu lihtsustatud korras lõpetamisest saab lähemalt lugeda SIIT

Töötuskindlustusmakse määrad vähenevad

Uuest aastast alanevad nii töötaja kui ka tööandja töötuskindlustusmaksete määrad. Töötaja uus maksumäär on 1,6% (senise 2% asemel) ning tööandjal 0,8% (senise 1% asemel).

Aktsiisid tõusevad

Maagaasi aktsiisimäära tõstetakse 1. jaanuarist 20%. Uus määr on 28,14 eurot 1000 m3 kohta. Hüppelist aktsiisimäära tõusu on põhjendatud vajadusega vähendada energiasõltuvust Venemaa maagaasist, suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist, vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ning suurendada riigieelarve tulusid. Alkoholiaktsiis suureneb uuest aastast algselt planeeritud 5% asemel 15%. Tubakatoodete aktsiisimäära ning kütuseaktsiisi 2015. aastal ei plaanita tõsta.

Vedelkütuse erimärgistamisega seonduvad muudatused

Uuel aastal jõustuvad ka mitmed olulised muudatused seoses vedelkütuse erimärgistamisega. Alates 1. jaanuarist ei ole enam lubatud kasutada erimärgistatud vedelkütust reisijate ja kaupade raudteeveol ning laevaliikluses (v.a kutselisel kalapüügil). Lisaks lõpetatakse kerge kütteõli erimärgistamine ning sellega seoses tõstetakse kerge kütteõli aktsiisimäär diislikütuse aktsiisimäära tasemele.

Elektroonilised töövõimetuslehed muutuvad kohustuslikuks

1. jaanuarist kirjutatakse töövõimetuslehed (nt haiguslehed) välja elektroonilisel kujul. See tähendab, et ka tööandjad peavad edastama töövõimetuslehed haigekassale elektrooniliselt. Elektroonilise töövõimetuslehe teenuse kasutamiseks peavad tööandjad liituma vastava teenusega riigiportaalis www.eesti.ee. Elektroonilise töövõimetuslehe edastamise kohta saab rohkem infot haigekassa kodulehelt.

Muudatused käibemaksuseaduses

Uuest aastast muutub teises liikmesriigis asuvatele füüsilistele isikutele osutatud elektroonilise side teenuste (nt interneti-, digitelevisiooni-, telefoniteenus) ja elektrooniliselt osutatavate teenuste (nt veebi administreerimine, programmide ja seadmete kaughooldus) maksustamine. Muudatuse kohaselt tuleb eelnevalt nimetatud digiteenused maksustada alati selles liikmesriigis, kus asub teenuse saaja.

Kui Eesti ettevõte osutab digiteenust näiteks Hispaanias asuvale füüsilisele isikule, siis peab Eesti ettevõte registreerima end Hispaanias käibemaksukohustuslaseks ning tasuma käibemaksu Hispaania maksuametile. Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks nähakse seaduses ette käibemaksustamise erikord. Selle abil võib teenuse osutaja deklareerida ja tasuda teises liikmesriigis tasumisele kuuluva käibemaksu Eesti maksu- ja tolliametile, kes edastab selle vastava liikmesriigi maksuhaldurile.

Kasutusele võetakse uus TSD vorm

1. jaanuarist 2015 hakkavad kehtima uued tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) vormid. Ühe peamise muudatusena peab ettevõte maksuhaldurile esitama ainult algandmed, mille põhjal maksu- ja tolliameti süsteem arvutab automaatselt välja ettevõtte maksukohustuse. See tähendab, et deklaratsiooni lisadel 1 ja 2 hakkab ettevõtte asemel maksusummasid arvutama maksuamet. Uus vorm tuleb esmakordselt esitada 10. veebruariks 2015. a.

Pakendiaruande audiitorkontroll

Uuest aastast jõustub pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt on pakendiettevõtjad kohustatud tellima pakendiaruande audiitorkontrolli. Pakendiettevõtjaks loetakse isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Auditeeritud pakendiaruanne tuleb pakendiregistrile esitada hiljemalt 30. juuniks. Pakendiaruande auditeerimise eesmärgiks on tagada pakendiregistrisse esitatavate andmete usaldusväärsus.

Karistusseadustiku muudatused

1. jaanuaril jõustub üle 200 muudatuse karistusseadustikus. Muudatuste eesmärk on vähendada karistatavate tegude arvu ning kõrvaldada ülekriminaliseerimine. Ühe muudatusena näiteks tõstetatakse varavastaste väärtegude ja kuritegude vahelist piiri 64 eurolt 200 eurole. Seega on uuest aastast vargus kuritegu ainult juhul, kui varastatud asja väärtus ületab 200 eurot. Seoses karistusseadustiku uuendamisega tehakse muudatusi ka teistes seadustes. Näiteks tarbijakaitseseaduses ettevõtetele ebaausate kauplemisvõtete keelu rikkumise eest ettenähtud sanktsioonimäära tõstetakse 3200 eurolt 10 000 euroni.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

.