Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelnõu, mille osas oli juba mitteametlik kokkulepe parlamendi ja ELi Nõukogu vahel, esitati 2010. aastal, aga läbirääkimised olid seni ummikseisus kokkuleppe puudumise tõttu GMOsid pooldavate ja nende vastu olevate liikmesriikide vahel. Kokkulepe kiideti heaks häältega 480 poolt, 159 vastu, 58 erapooletut.

Uute reeglite alusel võivad liikmesriigid keelata GMOde kasvatamist keskkonnapoliitika eesmärkidega seotud põhjustel, mis erinevad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt tervise- ja keskkonnariskide hindamisel toodud põhjustest. Põhjused keelustamiseks võivad olla seotud ka põllumajanduspoliitika eesmärkidega või muude mõjuvate põhjustega, nagu asulaplaneerimine, maakasutus ja sotsiaal-majanduslikud mõjud.

Enne kui liikmesriik GMO kasvatamist piiravad või keelavad meetmed vastu võtab, on uute reeglite kohaselt ette nähtud menetlus, mille alusel sellistest piirangutest mõjutatud ettevõtted võivad neile oma nõusoleku anda. Kui ettevõte ei ole vastavate meetmetega nõus, võib liikmesriik siiski ühepoolselt meetmed kehtestada.

Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et GMOde kasvatamisega ei kaasne GMOde tahtmatu sattumine muudesse toodetesse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata võimaliku üle piiri levimise soovimatute tagajärgede ärahoidmisele.

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul on otsus positiivne. "GMO-de kultiveerimise lubamine on siiani sätestatud ainult EL tasemel. Lähimuspõhimõtte alusel  peaks aga igal liikmesriigil olema lõplik otsustusõigus reguleerida oma territooriumil GMO-de seisundit lähtudes rahvuslikest huvidest. Antud direktiiv tagab liikmesriikidele sellise otsustusõiguse. Hetkel on GMO-de kultiveerimine võimaldatud viies liikmesriigis," ütles Kelam.