Kui me mõtleme ühistegevuse peale põllumajanduses, siis esmalt meenub meie suurim teraviljatootjate ühistu KEVILi. Vaevalt, et Eestis on põllumeest, kes seda ühistut ei teaks.
Läänemets: Usaldus, koostöö ja tulemuslikkus ei ole lihtsalt sõnad
  • Läänemets: Usaldus, koostöö ja tulemuslikkus ei ole lihtsalt sõnad
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kõik sai alguse rapsikasvatusest ja selle propageerimisest. Peagi aga tekkis küsimus, miks teha asja MTÜna ja miks tegeleda vaid rapsikasvatusega.
„Enne KEVILIt toimis Kesk-Eesti Õlikultuuride Kasvatajate Ühistu (KEÕKÜ), see oli MTÜ. Tegeldi rapsi kasvatamise propageerimisega, sest tegemist oli meie oludes toona täiesti uue kultuuriga. Puudus ka kohalik turg rapsi seemnele. Ühistu korraldas oma liikmetele rapsi kasvatamiseks vajalikud sisendid, nõustas kasvatamist ning aitas eksportida saagi läbi Kunda sadama Soome. Ühistu otse majandustehingutes vahel ei olnud. Kõik lepingud tehti otse põllumeestega,“ rääkis pea kahekümne aasta tagusest ajast Läänemets. „Ühel päeval sai selgeks, et ühistu võiks hakata tegelema majandusega. Saada väetiste ja taimekaitsevahendite maaletoojaks. Miks tegelda ainult rapsiga? Teravili on ju hoopis suurema mahuga toodang meie liikmetel. MTÜ raames ei olnud tegevuste laiendamine otstarbekas. Tekkis vajadus tulundusühistu loomise järele. Kuna seadusandlikult ei olnud võimalik MTÜ-d tulundusühistuks reorganiseerida, siis tuli luua täiesti uus keha. Nii tekkiski 10 aastat tagasi KEVILI, mille asutajateks KEÕKÜ liikmed - 8 Jõgeva ja Lääne-Virumaa põllumeest. MTÜ tegevused, liikmed ja töötajad siirdusid KEVILIsse.“KEVILI põhiliseks eesmärgiks on arendada välja üle-Eestiline põllumajandustootjate ühistu, mis ühishangete, -turustamise ja koolituse kaudu suurendab oma liikmete majandustegevuse kasumlikkust ja Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkust. Jaak Läänemetsa sõnul ei ole algsed põhieesmärgid aastatega oluliselt muutunud.Ühistu loomisel laias ilmas asja uurimas eriti ei käidud, aga saadi head eeskuju naabritelt ehk Lätist. „Meie suureks eeskujuks on läbi aastate olnud Lätis tegutsev LATRAPSi nimeline ühistu. Oleme neid korduvalt külastanud ja nende juhid on meil külas käinud. Ka esimesed taimekaitsevahendite hanked tegime LATRAPSi vahendusel,“ lausus Läänemets.Oma ülesehituselt on KEVILI täiesti tavaline klassikaline tulundusühistu, mille eesmärgiks on oma liikmetele tulu teenimine.„Meie liikmeteks on üsna erineva suuruse ja tootmismahuga põllumehed, FIEd ja äriühingud. Liikmeks saavad olla otsesed põllumajandustootjad, kes kasvatavad teravilja ja rapsi ning austavad ühistu põhikirja. Üldkoosolekul hääletades on kõik liikmed võrdsed. Igal liikmel on üks hääl,“ selgitas Läänemets ning lisas, et ühistu juhtimine on neil paika pandud selliselt, et liikmete hulgast on valitud 7 liikmeline nõukogu ja KEVILI igapäevast tööd juhib ja korraldab juhataja oma tööka meeskonnaga.Ühistusse kuulumisel on oluline nii majanduslik, kui sotsiaalne pool
KEVILI ei ole lihtsalt tugiorganisatsioon paremaks majandamiseks, vaid ühistu liikmetest on saanud sõbrad, keda liidavad ühised huvid, ettevõtmised, seminarid ja reisid.Läänemetsa sõnul on ühistu olulisemaks ülesandeks siiski olla oma liikmetele sisendite ühisostude ning saakide ühismüükide korraldajaks ja et liikmetele oleks tagatud nii ostude kui müükide puhul õiglane hind. „Kaupade mahtude koondamine võimaldab olla hindadega konkurentsis. Lisaks teenivad liikmed oma ostudelt ning müükidelt lisaboonust ehk omanikutulu. Meil on oma viljaterminal, kus pakutakse liikmetele saakide kuivatamise, sorteerimise ja ladustamise ning labori teenust. Terminalis on võimalik koondada kontrollitud kvaliteediga viljapartiisid ja neid ühiselt müüa. Seda ei suuda ükski põllumees oma majapidamises üksinda korraldada,“ rääkis Läänemets. „Ühistusse kuulumisel on kindlasti ka sotsiaalne pool. Me korraldame regulaarselt põllupäevi, õppereise, suvepäevi. Kõik see liidab inimesi. Võib öelda, et välja on kujunenud üle-eestiline sõpruskond. See on vahva! Sageli kostub põllumeeste hulgast, et on uhke olla KEVILI liige!“Et olla ükskõik millise ühistu liige, peaks liige teadma ühistus olemisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning teadma ühistu kandvaid ideid ja eesmärke. Juhul kui need eesmärgid ei kattu, siis ei ole ka põhjust ühistus olla.Iga KEVILIga liituja peab teadma, millised on KEVILI toimimise põhimõtted ja mis on KEVILI eesmärgid. Samuti tuleb teada millised on KEVILI liikmete õigused ja kohustused. „Kõiki liikmeid koheldakse võrdselt. Kaupade hinnad on kõikide liikmete jaoks ühesugused. Kõikide liikmete jaoks kehtib ühistus võrdne osamaks, mis tasutakse liikmeks astudes. Iga-aastast liikmemaksu meil ei ole kehtestatud. Investeeringutes oleme paindlikud. Iga liige on investeerinud vastavalt oma majapidamise tootmismahule ja vajadusele kasutada kuivati ning laomahtu,“ ütles Läänemets.Tubli töö reklaamib ennast ise

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele