Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 27. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arupärijad soovisid teada, milliseid samme minister astub, et toetada Kehtna valda tema taotluses saada asendustäitmisega seotud kulude katteks tuge valitsuse reservist või mõnest muust allikast.

Kruuse sõnul on teadaolevalt Eestis esimest korda tekkinud olukord, kus pärast ettevõttele ajutise pankrotihalduri määramist ei suuda ajutine pankrotihaldur ettevõtja loomi üleval pidada ning Veterinaar- ja Toiduamet on olukorras, kus tegelikult loomade elu ja tervis on ohus. Kindel see, et sellises olukorras kõige kiiremini saab reageerida kohaliku omavalitsuse üksus, kes tunneb ka kõige paremini kohaliku omavalitsuse olusid.

„Kuna selline juhtum on Eestis esmakordne ning seetõttu puudub sellekohane praktika, siis tõesti kaalume osaühing Rey Seakasvatuse juhtumi valguses seaduse muutmist,“ ütles Kruuse.

„Kui rääkida seadusandlikust muudatusest, siis peame koostööd tegema ka teiste ministeeriumidega, sest üks osa puudutab ka äriseadustikku.“ Kruuse lisas, et kui me toome sinna juurde pankrotimenetluse, siis on selge see, et me peaksime tulevikus viima seadused omavahel kooskõlla vältimaks selliseid juhtumeid.

Kruuse on seda meelt, et see kulutatud raha tuleb kohalikule omavalitsusele tagasi maksta. „Ministrina olen olnud veel tänaseni seisukohal, et enne, kui ei ole sada protsenti selge, et võimalik uus omanik – või pankrotimenetluse käigus tekkiv uus omanik – ei võta vastutust enda kanda, ja see raha ei laeku järgmise protsessi käigus, siis teen ettepaneku valitsusele maksta välja kulutatud summa reservfondist,“ selgitas Kruuse.