• 02.07.15, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ELi ja Jaapani kaubandusleping tahetakse sõlmida aasta lõpuks

26. mail toimunud Euroopa Liidu ja Jaapani tippkohtumisel Tokios lepiti kokku, et EL - Jaapani vabakaubandusleping sõlmitakse „eeldatavasti aasta lõpuks“. Sellest leppest oodatakse EL toidu- ja joogitootjatele märkimisväärset kasu, sest Jaapan on üle 126 miljoni tarbijaga turg.
Jaapan (EL suuruselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel) on netoimportija ning kaitseb oma tootjaid tugevalt, maksumäärad mõnedele põllumajandustoodetele (riis, oad, pähklid, herned ja läätsed) on üle 500%.
EL kaubandusdirektoraadi aruandest selgub, et 2014. aastal oli EL eksport Jaapanisse veidi üle 5,3 miljardi euro (enamasti alkohol ja veinid), import Jaapanist oli vaid 206 miljonit eurot. Jaapan ja Euroopa Liit koos moodustavad kolmandiku maailma SKP-st ja mõlemad pooled on huvitatud läbirääkimiste kiirendamisest ning erimeelsuste lahendamisest.
Tippkohtumisel kohtus Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström Jaapani majandus-, kaubandus- ja tööstusministri Yoichi Miyazawa ja välisministri Fumio Kishidaga, kõnelustel osalesid ka teised olulised ministrid.
Euroopa Komisjoni volinik väljendas veendumust, et „kui see asi on väärt tegemist, siis tuleb seda teha õigesti, sest see kokkulepe võib tähendada märkimisväärset majanduslikku kasu nii Euroopa Liidule kui ka Jaapanile. Praegune meievaheline kaubavahetus pole saavutanud täit potentsiaali“.
Tokio kohtumisel tehtud ühisavalduses ütlesid Jaapani peaminister Shinzo Abe, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junker, et kaubanduskokkulepe on suunatud kaupade, teenuste ja investeeringute, riigihangete (sealjuures raudteed) turulepääsuga, aga ka mittetariifsete meetmete ja geograafiliste tähiste kaitsega seotud küsimuste lahendamisele. Mõlema poole juhid on kinnitanud ka ühist nägemust tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni alast strateegilist partnerlust, nähes selles olulist rolli majanduskasvule ja töökohtade loomisele.
Võtmeisikud rõhutasid ka, et neil on kohustus võidelda kliimamuutustega, lubades detsembris Pariisis sõlmida vastavasisulise kokkuleppe, mis on ambitsioonikas, jõuline, kaasahaarav ja peegeldab muutusi praeguses globaalses olukorras ning püüab piirata maailma kliimasoojenemist. Rõhutati ka turvalise, säästva, taskukohase ja ohutu energiavarustuse ning erinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise olulisust, madala süsiniku sisaldusega ning kliimasäästliku majanduse tähtsust. Mõlemad pooled on lubanud teha koostööd ja jätkata Jaapani - EL energiapoliitika dialoogi, iseäranis neil teemadel, mis puudutavad säästva energia varusid. 
Pärast tuumakatastroofi Fukushima tuumajaamas 2011. aasta märtsis nõustusid mõlemad pooled üle vaatama piirangud Jaapanist eksporditud toidus ja söödas sisalduvate radionukliidide osas. Toiduainete tarneahela partnerid Copa-Cogeca, FoodDrinkEurope ja CELCAA nimetasid plaanitavat lepet ambitsioonikaks kaubandusleppeks, osutades Jaapani jõukale elanikkonnale, kelles nähakse toimunud sündmuste valguses turupotentsiaali.
Euroopa eksportöörid loodavad kasvu nii liha- ja piimatoodete sektoris kui ka kõrge lisandväärtusega töödeldud toitude osas. EL toidutootjad hoiavad silma peal, et säiliks kaitse kõrge kvaliteediga geograafilise tähisega toodetele ja soovivad muuta ka jaapanlaste söömisharjumusi.
EL ja Jaapani vaheliste kaubandusläbirääkimistega alustati 2013. aastal ja senini on peetud juba 10 läbirääkimiste vooru. Järgmine voor peaks toimuma Brüsselis juuli alguses (plaanitud 6.-10.07). Euroopa Komisjon on avaldanud lootust, et kokkuleppeni jõutakse selle aasta lõpuks, kuid on avaldatud ka arvamust, et arvestades asjade seisu võib see ajakava olla natuke liiga optimistlik.
Allikas: EPKK infoleht.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.09.24, 06:25
Võta maisitärklisest viimast
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele