Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 30. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu on jaht suunatud nuhtlusisenditele, et vähendada karude tekitatud kahju. Jahiseadusest tulenevalt otsustab pruunkaru küttimismahu keskkonnaamet, lähtudes keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogude ettepanekutest.  

Maakondade kaupa on karu küttimismaht erinev, kvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas.  Maakonnasiseselt võib jaht olla suunatud konkreetsetesse jahipiirkondadesse, et tagada jaht ennekõike nuhtlusisenditele. 

Karu küttimise kvoodid maakonniti:

• Harjumaa – 8;

• Hiiumaa – 0;

• Ida-Virumaa – 9;

• Jõgevamaa – 6;

• Järvamaa – 5;

• Läänemaa – 1;

• Lääne-Virumaa – 7

• Põlvamaa – 2;

• Pärnumaa – 4;

• Raplamaa – 1;

• Saaremaa – 0;

• Tartumaa – 5;

• Valgamaa – 0;

• Viljandimaa – 3;

• Võrumaa – 0. 

Karu küttimismahu määramisel on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Karu on lubatud küttida kahjustuste vältimise eesmärgil. Karu arvukus tuleb suurkiskjate ohjamiskavast lähtuvalt tagada tasemel 60 sama-aastaste poegadega pesakonda. Arvukuse ülemmäära seoses levikuala laienemise võimaluste olemasoluga kavas määratud ei ole, mistõttu reguleeritakse arvukust mahus, mis tagab selle stabiilsuse või kerge tõusutrendi.

2014. aastal registreeriti Eestis seire käigus kokku 74 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda, üldarvukust võib Keskkonnaagentuuri 2014. aasta seire kohaselt hinnata 650–700 isendile. Seirearuandega saab tutvuda veebiaadressil

http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/ulukiseirearuanne_2015.pdf

.