Eesti võtab kasutusele sadadel tuhandetel hektaritel kasutult kasvava rohemassi, asub sellest ühistranspordi tarvis biometaani tootma ning rajab üle Eesti vähemalt 20 biogaasi müüvat tanklat.
Põhjuseid sellise sammu astumiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna eksperdi Siim Meeliste sõnul palju.
Esiteks seisab riik suure probleemi ees seoses ELi taastuvenergia direktiivi nõudega, mis ütleb, et aastal 2020 peab 10 protsenti tarbitud transpordikütusest tulema taastuvatest energiaallikatest – kas siis vedel- ja gaasilistest kütustest või elektrist. Praegu on Eestis see näitaja sõltuvalt aastast aga vaid 0,2-0,3 protsendi ringis ning sellegi numbri annab vaid transpordisektoris tarbitud elekter. Lahenduseks ei ole ka bio- ja tavakütuse segamine, kuna pärast Paldiski biodiislitehase sulgemist Eestis aga enam biokütust ei toodeta, mis omakorda tähendab, et kogu biokütus tuleks Eestisse importida.
„Seega ongi otsustatud võtta ette biometaani tootmine, kuna sellega taasalustamine parandaks lisaks Eesti energiajulgeolekut ja kaubandusbilanssi ning sisuliselt kogu tootmisahel oleks Eestis,“ ütles Meeliste. Ministeerium ennustab, et aastal 2030 oleks Eesti suuteline tootma biometaani mahus, mis võimaldaks tõesti asendada 10 protsenti transpordis kasutatavast kütusest ja mis oleks seejuures odavam siin müüdavatest vedelkütustest. Nii ongi Eestis juba käivitatud esimesed biometaani toomise projektid ning siht on võetud sellele, et biometaani hind saaks tanklates olema 0,917 eurot kilo eest ilma käibemaksuta – ehk siis igal juhul odavam kui diislikütus. Kusjuures kilo gaasiga saab sõita enam-vähem samapalju kui liitri diislikütusega.
 
 
 
Biometaan on maagaasiga identne gaas, seega töötavad kõik maagaasi kasutavad sõidukid ümberehitamise vajaduseta ka puhastatud biogaasiga ehk biometaaniga.
Allikas: Eesti Biogaasi Assotsiatsioon

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele