Kesk-Saksamaal asuva Jühnde küla 750 elanikku saavad oma tubadesse nii valguse kui ka soojuse lehmade ning sigade abil, sest sooja ja elektrit toodetakse biomassist.
Jaanuari lõpus toimus Tallinnas Eesti Talupidajate Keskliidu korraldatud taastuvenergiateemaline konverents, kus Saksamaa kogemusi jagasid sihtasutuse Euronatur esindajad. Erinevalt Eestist on Saksamaal taastuvenergiaprojektid enamasti kohalike energiaühistute algatatud, olgu siis tegu päikese- ja tuuleparkide, biomassi või hakkepuiduga. Kõige aktiivsem on taastuvenergia-alane ühistegevus sooja tootmises kohalikesse kaugküttevõrkudesse, mis toimub eelkõige lähiümbrusest pärit biomassi ja hakkepuidu baasil. Eriti oluliseks peetakse, et kasutataks ära nii toodetud elektri- kui soojaenergia. Tänu taastuvenergia kiirele levimisele Saksamaal on juurde tekkinud üle 400000 uue töökoha.
Veebruaris käis Saksamaal asja lähemalt uurimas seltskond taastuvenergiast huvitatuid, et siis vaadata oma silmaga kuidas sakslased on majandanud ses vallas ja õppida nende edulugudest ja tehtud vigadest ning arutada taastuvenergia tootmise võimalikkuse, tasuvuse ja keskkonnamõjude üle.
Ühistelt külastati
Jühnde bioenergiaküla, kus nii elekter kui soe saadakse biomassist. Tegu on n.ö Saksamaa näidisprojektiga, mida iga aastal külastab tuhandeid inimesi.
„Jühnde küla, kus elab 750 inimest, oli Saksamaal esimene, kus mindi täielikult üle kohalikel loodusressurssidel põhinevale sooja- ja elektritootmisele. Asja mõte oli tagada kogukonnale täielik sõltumatus fossiilsetest kütustest ja imporditavatest energiaallikatest. Ettevõtmine sündis tänu üheksale põllumajandusettevõttele, kellel kokku on 500 lehma ja 150 siga, ning ülejäänud kogukonna aktiivsele koostööle. Põllumaad antud projekti jaoks on 1300 hektarit ja 800 hektarit on metsa,“ sõnas eestlasi võõrustanud sihtasutuse Euronatur poliitikadirektor Lutz Ribbe.
Kõik sai alguse Göttingeni Ülikooli ideest teha üks näidisprojekt külast, kes varustab ennast ise energiaga.
Jühnde küla valiti välja eelkõige seepärast, et seal olid olemas lähedalasuvad põllumajandustootjad, kellel oli piisavalt maad, kus erinevatel aastatel kasvatatakse erinevaid kultuure – kord maisi, kord rapsi ning rohttaimi. Projekti käivitades oli oluline just see, et biogaasijaama toorme transpordile kuluks võimalikult vähe ja transporditeed oleksid lühikesed. Lisaks oli külas palju aktiivseid ja asjast huvitatuid kohalikke elanikke.
Kogukonna kaasamine oli keeruline.
Jühnde bioenergiaühistu tegevdirektori Heiko Lohrengeli sõnul alustati projektiga 2001. aasta jaanuaris. Esimesteks sammudeks olid infokoosolekud kohalikele, et kaasata kogu küla projekti. „See, nagu hiljem selgus oli kogu asja juures kõige keerulisem, sest teema oli 10. aastat tagasi liiga uus. Käisime ise kodudes asju selgitamas, meie meeskonnas oli ka psühholoog. Lõpptulemus oli hea, 2002. aasta sügisel sõlmisime 70% külarahvaga lepingud energiaühistuga liitumiseks. Ühistuga liitus 195 liiget 147 majapidamisest,“ rääkis Heiko Lohrengel. „Aasta hiljem saime korda dokumentatsiooni poole ja 2004. aasta sügisel võtsime vastu otsuse alustada ehitustegevusega. 2005. aasta septembris alustati siin energiatootmisega, ning nüüd oleme niikaugel, et toodame aastas 6500 MWh soojusenergiat ja elektrienergiat 5000 MWh. Soojustrassi rajamiseks külla paigaldati 5,5 km torustikku, tänu millele saavad elanikud nii sooja toa, kui ka sooja vee.“
Energia toodetakse biomassist.
Jühnde biogaasijaamas kasutatakse soojus- ja elektrienergia koostootmisel toorainena vedelsõnnikut, maisisilo ja rohumassi. Talvekuudeks on paigutatud biogaasijaama soojavarustuse tagamiseks lisakatel, mida köetakse oma metsast pärit hakkepuiduga. Talvel tuleb biomassist umbkaudu 60% energiast, puiduhakkekatla abil saadakse lisaks 35% energiast. Puuduoleva 5% tagab tagavaraks olev õlikatel, mida kasutatakse alles väga külmadel talvedel, kui külma on alates -10 kraadist. Sellel katlal on eelkõige turvafunktsioon, kui süsteemiga peaks midagi juhtuma. „Suvel ülejääva energia kasutame me ära hakkepuidu kuivatamiseks,“ lisas Heiko Lohrengel.
„Turvavariandi omamine on ülioluline! Nendes regioonides Saksamaal, kus on rohkem biogaasijaamu, on hangitud piirkonda n.ö teisaldatavad ehk ratastel katlad, mis on kohal umbes 3 - 4 tunni jooksul. Seni ei ole aga seda õnneks vaja läinud,“ ütles Lutz Ribe.
Investeering üle 5 miljoni euro.
Jühnde bioenergiaühistu tegevdirektori Heiko Lohrengeli rääkis, et projekti investeeriti 5,4 miljonit eurot. „Ühistu liikmed ise panustasid 0,5 miljonit eurot, krediiti võtsime 3,5 miljonit eurot ja erinevad fondid investeerisid meie ettevõttesse 1,5 miljonit eurot.“
Luts Ribe sõnul on biogaasist energia tootmine kallim, kõige soodsam on päikese- ja tuuleenergia tootmine. Ka Jühndes on kasutusel mõned päikesepaneelid.
„Me ei ole praktiliselt midagi teeninud, ühel aastal on õnnestunud saada väikest tulu, põhjuseks on mõned tehnilised probleemid, mille likvideerimine on olnud kallis. Samas ei ole me ka raha kaotanud ja kindlasti on kogu meie küla elanike elu läinud paremaks ja mugavamaks,“ ütles Heiko Lohrengel.
Kommentaar:
Kohalik ressurss läbi kohaliku majanduse kohaliku kogukonna hüvanguks
Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm
Jühnde bioenergiaküla on hea näide sellest, kuidas kohalik kogukond saab lahendada nende ees seisvaid probleeme omavahelises koostöös. Projekti õnnestumiseks on vaja head ideed ja pühendunud ning usaldusväärseid liidreid. Väga oluline on kogu külaelanike kaasatus – ühelt poolt talupidajad, kes andsid oma biomassi ja sõnniku biogaasijaamale sisendiks ja teisalt tarbijad, kes moodustasid investeeringute koondamiseks ja nende juhtimiseks ühistu.
Üks juhtivamaid ideid kogu selles projektis on see, et sellises energiakülas soojuse ja elektri eest makstud raha jäi kohaliku piirkonda kohaliku majanduse edendamiseks ega antud välja imporditud energiakandjate eest. Selle projekti eeskujul on Saksamaal muutunud arusaamine taastuvenergia tootmisest ning tulemuseks võib pidada sadade energiaühistute teket, mis toodavad elektrit tuuleturbiinide abil. Kogu taastuvenergia ideoloogiliseks aluseks ja eesmärgiks on Saksamaa energeetilise sõltumatuse saavutamine. Sellel on kaks põhilist mõtet – Saksamaa vähendab sõltuvust välismaalt imporditavast energiast ja väldib energia eest makstava raha väljavoolu riigist. Isegi kui taastuvenergia hind võib olla pisut kõrgem kui imporditud energia, tuleb see lõppkokkuvõttes Saksa majandusele kasuks.
Eestis on kindlasti mõeldav Saksa eeskuju jälgimine, see oleks isegi tervitatav.
Oluline on siinjuures kaasata kohalik kogukond, kohalik ressurss ja kohalik kapital. Viimase kaasamine on kindlasti teataval määral probleem, kuid samas kogu taastuvenergia sektori lubamist välisinvestorite kätesse tuleks vältida. Kohalik ressurss läbi kohaliku majanduse kohaliku kogukonna hüvanguks - selles näen taastuvenergeetika võimalusi tulevikus. Kindlasti tuleks seejuures pöörata erilist tähelepanu põllumajanduse ja energeetika omavahelistele seostele. On oluline, et taastuvenergiat toodetakse olemasoleva ressursi baasil. Saksamaa näitel võib kindlalt väita, et spetsiaalsete energiakultuuride kasvatamine (näiteks mais) biogaasi tootmise eesmärgil pole kõige arukam tegu.
Jühnde on hea näide koostööst
Tapa vallavanem Alari Kirt
Saksamaa külastus oli väga õpetlik, nemad on meist kaugel ees koostöö tegemise oskuste ja tahte poolest. Arvestades meie inimeste palju väiksemat rahalist võimekust on väga kahtlane kas meil selline asi läbi läheks aga proovima peab. Kindlasti proovime Tapa vallas koos kohalike ettevõtjatega midagi ära teha. Mida, see peab selguma arutelude ja analüüside tulemusel.
Saksamaal sai selgeks milliseid vigu ei tohi teha ja see millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.
6-7 aastat tasuvust - tundub liiga hea, et tõsi olla!
Esko talu peremees Vello Eensalu
Taastuvenergia teema on üha rohkem tõusnud päevakorda nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Jühnde näitel energia tootmine kohaliku kogukonna tarbeks, kus kasutatakse nii tuule ja päikese jõudu elektrienergia tootmiseks, kui ka lägasõnnikust biogaasi energiat on julge ettevõtmine, mis vähendab sõltuvust fossiilsest energiast. Majapidamiste kaasamine ja usalduse
tekitamine tarbijates on selle näite varal olnud kaalukeeleks projekti edu tagamisel. Kuigi kWh eest makstakse kõrgemat hinda, kui paljalt fossiilsete kütuste kasutamise korral, on algatus tehtud ja vigadest õpitakse. Inimesed on nõus vaatama tulevikku ja selle nimel ka veidi kõrgemat hinda maksma.
Eesti küllaltki jahedad talved vähendavad sõnnikust ja rohemassist toodetava bioenergia kasumlikkust, keskkonna seisukohast võttes aga vähendavad saastet. Ka Jühnde piirkonnas, kus talvine miinus langeb vaid -10 kraadini, tuleb kasutada lisaenergiaallikaid tuule ja päikese näol ja ka toetavat fossiilset energiat külmade korral.
Mis aga uudsena väiketootjale kõrva ja silma jäi oli see, et kui siiani räägitakse põhiliselt suurtest ja et väike ei saagi olla tasuv, siis uudislahendused pakuvad ka võimalust näiteks 30kWh elektrivõimsusega sõnnikust koostootmisjaama paigaldamiseks. See annaks võimaluse ka väiksematele lautadele tahesõnniku ja rohemassi energia rakendamiseks. Milliseks kujuneb aga efektiivsus ja tasuvus meie kliimas, seda tuleb analüüsida. Sakslaste väitel on tasuvus 6-7 aastat, seda küll Poolas. Tundub liiga hea, et tõsi olla!
Eestis on palju metsa, millest taastuvenergiatest soojusenergia kättesaadavus kõige käepärasem. Millist energiat keegi kasutama hakkab elektri ja sooja tootmiseks on kindlasti erinevates piirkondades erinev ja vajab kindlasti teadlaste abikätt.
Mis on mis:
• Biogaas on taastuv kütus, tema kasutamine fossiilsete kütuste asendamisel vähendab suurel määral kasvuhoonegaaside suurenemist atmosfääris. Biogaas koosneb 50 - 70% metaanist (CH4), 30 - 40% süsinikdioksiidist (CO2) ja N2, O2, NH4, H2S.
• Biogaasi saadakse biomassi anaeroobse kääritamise teel. Biomassi saab jagada põllumaal kasvavaks biomassiks nagu hein, teraviljad, õlikultuurid, võsa ja tootmises tekkivaks biomassiks nagu sõnnik, reoveemuda ning orgaaniliselt lagunevad jäätmed.
• Biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/m3.
• Biogaasi tootmisjääki saab kasutada väetisena põllumaadel. Erinevate uuringute alusel paraneb taimedele toitainete kättesaadavus käärimisjäägist isegi kuni 10% võrreldes lägaga.
Kui on olemas:
100 lehma – saab toota sõnnikust umbes 15 kW energiat.10 ha energiataimede baasil saab toota 20-30 kW energiat1 tonn läga, kuivainesisaldusega 10%, tagab 15 m3 metaani tootmise1 tonnist maisisilost saab 100 m3 metaani
Kui mõtled biogaasijaama rajamisele
Selleks, et biogaasijaamast saaks piimafarmi juurde efektiivselt integreeritud osa, on planeerimise faasis oluline komplekselt vaadelda järgnevat:
Toorainete ressurss ja omadused;Eeltöötluse võimalused ja vajadus;Piimafarmi sõnnikuhoidlate süsteem;Olemasolev laotustehnika ja perspektiiv;Kääritusjäägi väetusomadused, väetusplaanid ja nende vastavus erinevate kultuuride hooajalise toitainete vajadusega.
Tule kuula Äripäeva konverentsi: „Kütuseturg 2014. Kütuseturu areng ja tulevik“, kus ka alternatiivkütustest juttu tuleb.
Konveretsi kava leiad SIIT.
3 fotot
- Jühnde bioenergiajaam. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Seotud lood
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu on lõplikult otsustanud rahastada 2 997 479 euroga Eesti esimese biometaani tootmiskompleksi rajamist Viljandimaale.
Viimastel nädalatel on rahvusvaheline kogukond analüüsinud võimalike Venemaa vastaste majandussanktsioonide võimalikkust ja mõju. Mitmed analüütikud on viidanud Venemaa suurele sõltuvusele nafta- ja gaasituludest.
Ajavahemikul 01.01.2014 – 31.05.2014 on toodetud ühtekokku 14 753 MWh elektrienergiat, mis teeb viie kuu peale 46% kogu 2013. a tootmismahust.
1. märtsil 2015 saab selgeks, milline hakkab olema XIII Riigikogu koosseis.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.