Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Torma matmispaiga teine seire viidi läbi 23.-24. septembril 2015 täpsustatud seirekava alusel, et monitoorida matmispaiga lähiümbruse pinna- ja põhjavee seisundi muutumist pärast seakorjuste matmist Torma piirkonda.

Kokku võeti 8 pinnavee proovi (matmispaika ümbritsev kraav, Kivimurru kraav, Mustvee jõgi) ning 9 põhjavee proovi (lähikonnas asuvad salvkaevud ja Torma prügila 3 seirepuurkaevu).

Seire tulemused olid sarnased Torma matmispaiga 13. augustil 2015 toimunud fooniseire tulemustele ehk suuri muudatusi põhja- ja pinnavee näitajates pole toimunud. Torma matmispaiga lähiümbruse pinnaveeseire tulemused keemiliste näitajate osas jäävad väga hea ja hea seisundi klassi piiridesse.

Teise seire tulemusi võrreldi 13. augustil 2015 võetud proovide tulemustega. Siis võttis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Jõgevamaa matmispaiga lähiümbrusest kokku kümme proovi: viiest ümbruskonnas asuvast salvkaevust, Torma prügila seirepuurkaevust ning piirdekraavist, Mustvee jõest ja Võtikvere peakraavist. Eesmärk oli fikseerida algne olukord. Proovidega analüüsiti erinevaid keemilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid (biokeemiline hapnikutarve, keemiline hapnikutarve, üldfosfor ja -lämmastik, Clostridium perfringens vegetatiivsed rakud, coli-laadsed bakterid, enterokokid, Escherichia coli, Clostridium perfringens spoorid).

Seiret tuleb 2015. aasta lõpuni teha kord kuus. Alates 2016. aastast kord kvartalis ning 2017. ja 2018. aastal kord aastas kevadisel suurveeperioodil (märts-aprill).