Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Teenuste standard sätestab selle, milliseid teenuseid metsaühistud osutama peavad ning milline peab olema teenuste kvaliteet,“ rääkis metsaühistute ühise kaubamärgi rakendamise projekti juht Priit Põllumäe. „Läbivaks ideeks standardis on see, et metsaomanik peab saama ühistust kätte kõik talle vajalikud teenused – metsa uuendamisest puidu müügini. Samal ajal peavad kõik teenustega seotud tegevused olema metsaomaniku huvides ning tagatud peab olema tegevuste läbipaistvus. Nii et iseenesest lihtsad põhimõtted,“ lisas Põllumäe.

Lisaks teenuste ning teenuste kvaliteedi kirjeldamisele sätestab loodud standard ka nõuded metsaühistu personalile. „Enamus metsaomanikke soovib ühistust saada esmalt nõu, mida ja kuidas metsas tegema peaks. Seega peab ühistus olema konsulent, kes metsaomanikke nõustab. Metsatööde organiseerimiseks peab ühistus olema ka metsandusspetsialist või metsameister. Nii et need kaks pädevust peavad igal juhul olema esindatud eraldi isikutega. See on miinimum,“ rääkis Põllumäe.

Kuna standard on seotud ühise METSAÜHISTU kaubamärgi kasutuselevõtuga, kirjeldab koostatud reeglistik ka kaubamärgi kasutamise korda. „Standardi koostamisel lähtusime kaubamärgi looja Brand Manual OÜ soovitustest, nende loodu on kogu kaubamärgi visuaalne pool. Kuid oma töö käigus uurisid nad põhjalikult ka metsaomanike ootusi ühistutele, nii et ka sellest oli meil palju abi,“ selgitas Põllumäe.

Metsaühistute teenuste standardi koostasid metsaühistud, kellel on huvi ühise kaubamärgi kasutuselevõtu vastu. „Liitumisvalduse on juba esitanud kolm ühistut, lähiajal lisandub neid veel. Esimesed ühistud saavad kaubamärgi METSAÜHISTU kasutusele võtta tuleva aasta alguses,“ rääkis Põllumäe.

Põllumäe sõnul on teenusstandardi koostamine olnud metsaühistutele üks suuremaid väljakutseid. „Ühistud on ju erinevad, on nii suuri, rohkem kui poole tuhande liikmega ühistuid, aga on ka väikseid ühistuid. Samuti on ka osutatavate teenuste valik erinev. Mingil määral on ka teenusstandard kompromiss erinevate nägemuste vahel, kuid üks on kindel – metsaomanik peab ühistu abil saama lahendada kõik oma metsanduslikud probleemid ning need lahendused peavad olema tema huvides.“ Lisaks metsaühistu teenuste standardile koostati ka hindamiskriteeriumite tabel. „Väärtustamaks metsaühistute ühistegevust on ühe kriteeriumina hinnatud ka kuulumist metsaühistute esindusorganisatsiooni,“ lisas Põllumäe.

Vajadust ühise kaubamärgi järele tundsid eelkõige metsaühistud ise. Initsiatiivi haarasid Keskühistu Eramets moodustavad metsaühistud, METSAÜHISTU kaubamärgi visuaalse identiteedi ja selle rakenduspaketi loojaks valiti rahvusvaheline tootedisaini- ja brändinguettevõte Brand Manual OÜ. Kaubamärgiga saavad liituda kõik ühiselt kehtestatud kriteeriumitele vastavatele metsaühistutele.

METSAÜHISTU brändi kasutuselevõtust tõuseb Põllumäe sõnul kasu nii ühistutele kui metsaomanikele. „Ühe kaubamärgi kasutamine suurendab ühistute märgatavust ühiskonnas, lihtsamaks muutub ka ühistute tutvustamine ja reklaamimine metsaomanikele. Metsaomanikud omakorda saavad tulevikus olla kindlad, et brändi METSAÜHISTU kasutavad ühistud pakuvad neile kõiki vajalikke teenuseid ning tagatud on teenuste kindel kvaliteet. Eeldame, et brändi kasutusele võtmisel kasvab usaldus ühistute vastu ning tõuseb ka ühistegevusega liitunud erametsaomanike arv,“ rääkis Põllumäe.