Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aiandussektoril on kuhu areneda
"Eelisarendame nii aiandussektorit ja kui teisi põllumajandustootmise valdkondi kus isevarustatuse tase on madal. Oluline on suurendada kõigi põllumeeste konkurentsivõimet toidutarneahelas. Kindlasti on tähtis ühistegevus ja koostöö," lausus Noot.Millised on MAK 2014-2020 võimalused aiandussektori ettevõtjale?Teadmussiirde meetmes on aiandussektori jaoks ette nähtud eraldiseisev pikaajaline programm.Koostöö-meetmes on innovatsiooniklastri toetust võimalik saada aiandussaaduste tootmise ja töötlemise valdkonnas.Aiandussektori puhul on oluline senisest enam kasutada ühistegevuse ja toodangu väärindamise võimalusi - maaelu arengukava pakub selleks mitmeid võimalusi, näiteks läbi kvaliteedikavade, tootjarühmade loomise, lühikese tarneahela jms.
Mis on muutunud viimase kümne aastaga?
Ants Noot tõi välja oma ettekandes võrdluse aastaga 2004 vers 2014. "Köögivilja kasvupind Eestis on vähenenud võrreldes 2004. aastat 2014. aastaga 18%, jäädes praegu 3135 hektari kanti. Samas on muutunud tootmine efektiivsemaks, kasvades 24%, 53 603 tonnilt 66 369 tonnile. 2004/05 vers 2013/14 turustusaastal on heaks näitajaks see, et tarbimine on kasvanud 55%, 84 786 tonnilt 131 280 tonnini. Eksport samade aastate võrdluses on kasvanud 70%," tutvustas Noot, keda tegi samas murelikuks see, et Eesti isevarustatuse tase värskete köögiviljadega 2014. aastal oli vaid 60%, millest siis peaaegu 100% on söögipeet, kaalikas, porgand, kapsas ja kuni 80% kurk ning vaid 20% - 30% tomat ning sibul.Puuvilja ja marjakasvatussektor langustrendis
"Oma roll on siin selles, et me impordime palju puuvilju, seda siis juba seetõttu, et kõik tavapärane mida oleme harjunud tarbima, nagu näiteks banaan ja apelsin, meil ju ei kasva. Meie isevarustatuse tase värskete puuviljade ja marjadega 2014. aastal oli vaid 12%. Hästi on meil erinevate sõstardega, karusmarja, vaarika ja maasikaga. Aga vaid maksimum 30% mahus suudame end varustada klassikaliste puuviljadega nagu õun, pirn ja ploom. See paneb mõtlema," ütles Noot. "Viljapuu- ja marjaaedade kogupind on aastate 2004 ja 2014 võrdluses vähenenud lausa 58%, jõudes praeguseks 6 607 hektarini. Loogilise sammuna on langenud ka toodang, seda pea 38%."TASUB TEADA
Inimressurss:
Teadus- ja arendustegevus:
Ühistegevus:
Investeeringud:Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks meetmes saab aiandussektor taotleda toetust liikuva tehnika jaoks (sõltumata ettevõtte suurusest). Samas meetmes on aiandussektorile ette nähtud lisapunktid projektide hindamisel.Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse raames on aiandussektorile samuti ette nähtud lisapunktid projektide hindamisel, sama eelistus on ka noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse raames.Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks meetmes on ühistute eelarveümbrikus aiandussektorile ette nähtud lisapunktid projektide hindamisel, lisaks on aiandussektorile ette nähtud kõrgem toetusmäär.Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu meetmes on viljapuu- ja marjaaedadel ning puukoolidel niisutusinvesteeringutel uusi võimalusi.
Nüüd aiandustootjale ka pindalatoetused
Hetkel kuum
Võrreldes eelmise perioodiga on laiendatud kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse ulatust, lisandunud on terve rida toetatavaid kohalikke põllukultuure ning puuvilja- ja marjasorte.Uuri lisa PRIA kodulehelt: www.pria.ee
Vaata fotosid Aiandusliidu tänavusest visioonikonverentsist:
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele