Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aigro: Nisu on kindlapeale minek, moes kollane hernes
Läänemereriigid koristasid 2015. aastal uue rekordilise nisusaagi - 55 miljonit tonni. Sellest kogusest 19,5 mln tonni on ekspordiks.
2015. aastast ülevaadet tehes, meenutas Aigro meie piirkonna ilmastikuolusid. „2015. hooaeg oli väga heade ilmastikuoludega teraviljakasvatuseks. Novembrist aprillini olid pehmed ilmastikuolud ja talvekahjud puudusid. Jahe mai, juuni ja juuli, kuum august ning september, tõid hea saagi. Ka sademeid saime parasjagu,“ rääkis Aigro ja lisas, et sarnane kliima valitses ka teistes Läänemere piirkonnas olevates maades.Suur nisusaak aga madal proteiin
Pea kõikides maades oli tänavu hea nisusaak. Iseloomulik oli aga tavapärasest veidi madalam proteiinisisaldus. Seetõttu läks palju viljast söödavilja klassi.Ainuke maa, kus sel aastal oli kehv saak, oli Soome. Seal lõpetati külv alles juuni alul ja saaki koristati oktoobri keskpaigani. Nisusaak oli 25% alla tavapärase, langedes 1,05 mln tonnilt 0,75 mln tonnile.Rootsis oli soodne koristusperiood nagu Baltikumiski, sealne nisusaak oli 3,5 mln tonni ja eksporditav kogus 1,2 mln tonni. Taani nisusaak oli 4,9 mln tonni, mis jättis ülejäägiks 1,3 mln tonni. Poolas oli 2015. aastal läbi aegade paremuselt teine teraviljasaak, samas langes nisusaak 12,3 mln tonnilt 11,3 mln tonnile, eksporditav kogus oli ca 3,5 mln tonni. Nagu ka Poolas, oli ka Saksamaal, kõigi aegade paremuselt teine saak. Eksporditav kogus oli seal 5,5 mln tonni nisu.Baltikumi nisusaak ulatus 6,8 mln tonnini, millest eksporditav kogus on üle 5 mln tonni. „Kõik mis maha külvati, kõik kasvas suurepäraselt. Meil Eestis juhtusid üksikud väga kõrged nisusaagid, kolmel viimasel aastal pole n.ö tipusaagid eriti kasvanud, need on jäänud 7 tonni kanti hektarilt nisu puhul. Aga põhjasaagid on tõusnud 2 tonni pealt 4 tonnile hektarilt,“ rääkis Aigro. Selline saak avaldas survet nii rahavoogudele, logistikale, kui sektoris töötajatele. „Pea kõik tundsid, et on vaja teha muudatusi ja on vaja planeerida lisaressurssi järgmiseks hooajaks.“Fookus ekspordile
Aigro rääkis, et meie oma sisetarbimine on madal ja viljatoodangust pea 75% läheb ekspordiks. „Asja juures on hea see, oleme teinud ekspordis edasi suure sammu, oleme saavutanud oma viljaga turul tuntuse. Meie viljal on ka suhteliselt hea kvaliteet. Halb on aga see, et sõltume ekspordist ja viljahind meie põllumehele tuleb väljastpoolt. Meil puudub sisemine puhver, v.a rapsi puhul,“ selgitas Aigro turuolukorda.Hinna kujundab maailmaturg ja meie peame selle järgi kohanduma. Lisaks on Läänemere maades suured viljavarud, mis ootavad müümist ja kõigutavad hinda. Aigro ütles, et meie põllumeeste olukord võrreldes Kesk-Euroopa ja Skandinaavia põllumeestega on keerulisem. „Baltikumi Kesk- Euroopast ja Skandinaaviast eristab kapitaliseeritus ja laopindade olemasolu. Meie tootjad ei ole nii tugevad, nad ei saa valida enamasti, millal müüa ja oodata paremat hinda. Vilja pole lihtsalt kuskil hoida. Kui näiteks Saksa või Soome põllumees võib öelda, et ootab paremat hinda, siis meie peame müüma. Et hind ei sobi, siis on näiteks soomlased tänaseks müünud vaid 30% saagist, 70% ootab paremat aega. Meil on aga tänaseks müüdud juba 75% ja leedukatel pea 85% toodetust,“ selgitas Aigro. „Samas sel hooajal meie põllumees, kellel hind oli paigas sügisel, võitis, sest siis saadud keskmine hind, oli 10-15 eurot tonni kohta üle tänase nisu hinna. Nüüdseks on hind langenud pidevalt.“Stabiilne nisu, moes kollane hernes
Mida kasvatada, mida oleks kerge müüa ja mille eest saada head hinda - need olid muidugi küsimused, mis kõiki seminaril olnuid huvitas.Aigro sõnul toob lähiaeg farmide konsolideerumise, kasutatav tehnoloogia paraneb ja ka külvipind kasvab ehk siis saagi(kuse) trend on ikka veel positiivne. Aigro oli kindlalt seda meelt, et nisusaak Eestis kasvab edasi ja tema üheks soovituseks oli seda ka põllumeestel kasvatada.„Paremat hinda aitaks meil saada üks suur klimaatiline probleem, see võiks olla meist muidugi kaugel. Nisu puhul ma näen, et see on meie tulevik, seda me jääme eksportima, sellele on alati ostjad, sellele on alati tarbijaid,“ soovitas Aigro. „Rapsitoodang sel aastal tuleb alla eelmise aasta koguse, ma prognoosin 50 tonni vähem, kui eelmisel aastal. Suvirapsi osakaal väheneb ja selle asendavad kaunviljad ehk hernes. Kasvatage kollast hernest, sest Indias valitseb kuiv ilm ja see tõstab kindlasti uue saagi hinda. Pean selle kasvatamist mõistlikumaks, kui näiteks rapsi kasvatamist.“Aigro sõnul on ohutu kasvatada ka toidukaera, sellest saab paremat hinda kui söödakaera eest ja saab olla kindel, et see ära ostetakse. Rukist on samas tema sõnul keeruline välja viia. Oa kohta lausus Aigro, et n.ö oahullus hakkab üle minema. „Seda tingib eelkõige see, et turul on pakkumine nõudlusest suurem. Kasvupinnad kasvasid meeletult ja nüüd pole saaki kuhugi panna. Hinnad lõi see kohe alla,“ sõnas Aigro.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele