Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega
Õiguskantsler Ülle Madise märkis oma ettepanekus veeseaduse § 17 lõike 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks, et veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lõikest 2 rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana.
Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda.
Nii tuleks näiteks rikkuda ka ajalooline ja senini töötav väärtuslik vesiveski. Samaaegselt keelab muinsuskaitseseaduse § 5 mälestist hävitada või rikkuda ning veski omaniku jaoks tekib probleem, et keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti nõudeid ei ole võimalik üheaegselt täita.
Õiguskantsleri hinnangul on seadust võimalik muuta nii, et kalapääsu rajamise kohustus ei ole absoluutne ja keskkonnaametil peaks olema õigus kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 76 saadikut, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 6 saadikut.
Keskkonnakomisjon sai ülesande algatada eelnõu veeseaduse viimiseks kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Jaga lugu 
Liitu Põllumajanduse iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad: