Aiandusfoorum - rõhk puuvilja- ja marjakasvatusel

Täna, 16. märtsil, Viljandimaal Polli Aiandusuuringute Keskuses toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsioonilisel Aiandusfoorumil arutatakse, mil moel aiandustootjate tegevusest Eesti tarbija võimalikult palju osa ja kasu saaks.

„Eesti isevarustatuse tase aiandussaaduste osas on madalam, kui meie klimaatilised tingimused seda lubaksid. 2014/2015. turustusaastal oli see köögiviljade puhul vaid 55%, puuviljade ja marjade osas aga ainult 8%. Kahjuks on viimastel aastatel mõlemad näitajad halvenenud ja Eesti sõltub varasemast rohkem imporditud köögi- ja puuviljadest ning marjadest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.Tänavune aiandusfoorum pöörabki põhitähelepanu just puuviljade ja marjade kasvatamisele ja väärindamisele. Puuvilju ja marju tarbivad eestimaalased üle 8 korra rohkem kohalikust toodangust. Foorumil tutvustavad Eesti aiandusteadlased aktuaalseid uurimissuundi, aiandustootjate kogemustest saab aimu maasikakasvatusest, õunaaedade saagi väärindamisest õunamahlaks, käsitlemisele tuleb kultuurmustikate kasvatamine, aga ka Eestis ja Lätis järjest enam populaarsust koguv viinamarjakasvatus.  Maaeluministeerium koos aiandustootjatega on välja töötanud Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015 – 2020, selle põhieesmärk on Eesti aiandussektori jätkusuutlikkus ja eestimaalaste varustamine tervislike kodumaiste aiandussaadustega, aga samuti ka meeldiv elukeskkond. Eesti isevarustatuse tase peaks 2020. aastaks kasvama köögiviljade osas 75 protsendini ning puuviljade ja marjade osas 15 protsendini. Kuigi meie siseturg on väike, peaks erinevate aiandusvaldkonnale mõeldud Maaelu arengukava toetustega püstitatud eesmärgid olema saavutatavad. Aiandus on väga suures osas väiketootmine, suurtootjaid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Seetõttu on väga oluline aiandussektori ettevõtjate koostöö. Kui 2013. aastal oli valdkonnas vaid 7 kartuli-, köögiviljakasvatuse-, puu- ja marjakasvatusega tegelevat ühistut, siis 2014. aastaks kasvas see arv 11-ni. Tegevusalade lõikes kuulus nendest ühistutest 47% tootmise valdkonda, 35% hulgimüügi ja 18% töötlemise valdkonda.