Toidunisu hinnad Euroopas viimaste nädalate jooksul stabiliseerunud
Nädala börsiuudised: põuad panid kohvi hinna tõusma; Ukraina nisueksport õitseb; piimahinnad tõusid, aga turg endiselt kehvas seisus; Euroopa nõudlus väetiste järele hakkab kasvama; nafta hinnad jätkavad tõusu.
Põuad panid kohvi hinna tõusma
Robusta kohvi hinda toetavad mured kuiva ilma pärast, teatas Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon (ICO) selle nädala neljapäeval.
„Spekuleeritakse, et pakkumine võib olla häiritud, eriti Robusta puhul,“ teatas ICO. „Vietnamis ja Brasiilias tekitab muret see, et vihma on liiga vähe. See peaks Robusta hindu toetama.“
Vietnami Kohvi ja Kakao Assotsiatsioon teatas, et riigi keskosas on liiga vähe vihma sadanud ning sealne põud on kolme kümnendi suurim.
Vietnami Daklaki provintsi kõrge ametnik teatas eelmisel nädalal, et provintsi toodang võib langeda 2016-2017 hooajal kolmandiku võrra. Daklakis toodetakse 30 protsenti Vietnami kohvist.
Ka Brasiilias on põuad probleeme tekitanud, eelkõige Robusta puhul. Näiteks Rondonia osariigis, mis on riigi suurim Robusta tootja, langes saagikus erinevate hinnangute järgi 10-15 protsenti.
Mured pakkumise pärast on ka hinna tublisti tõusma pannud. Nädalaga kallines Robusta kohvi hind 3,5 protsenti ja tonn maksab 1559 dollarit.
Kakao hinnad tegid samuti tubli tõusu. Tonnihind kallines 5,9 protsenti ja jõudis 3132 dollarini.
Ukraina nisueksport õitseb
Ukraina põllumajandusfirma Kernel on edukalt oma nisueksporti suurendanud. Ettevõtte edu on tähtis, sest 2016. aasta toodang ei pruugi Ukrainas nii hea tulla.
Tänu 2015. aasta suurele saagile on eksport aga õitsemas. Lisaks sellele on ekspordile kaasa aitanud ka grivna nõrgenemine ning Kagu-Aasia nõudluse paranemine.
Kernel teatas, et ettevõte eksportis esimeses kvartalis rekordilised 1,415 tonni erinevaid teravilju (6 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal). Ettevõtte sõnul on sellele kaasa aitanud ka transpordivõimaluste paranamine. Kernel suutis eksporditerminali kasutust tõsta 20 protsendi võrra 1,472 miljoni tonnini.
Ukraina nisueksport on sellel hooajal kasvanud juba 34 protsendi võrra 12,9 miljoni tonnini, teatas UkrAgroconsult. Tuleval hooajal ei pruugi eksport nii tugev olla, sest talinisu kasvutingimused pole väga head olnud ning külvipind on vähenenud.
Toidunisu hinnad on Euroopas viimaste nädalate jooksul stabiliseerunud. Nädalaga langes hind 0,5 protsenti ja tonn maksab 153,75 eurot (maikuu futuur). Detsembri futuur kaupleb aga 171 euro juures (vt. allpool olevat graafikut).
Rapsiseemnete hind kallines 1,4 protsenti ja tonn maksab 367 eurot. Hinnad on veidi üle kuu ajaga tõusnud ligi 10 protsenti, sest töötlejate nõudlus Euroopas on kõrge ning rapsiseemnetest on puudus.
USAs kallines maisi hind 7,1 protsenti ja nisu lisas lausa 9,2 protsenti. Kummagi buššel maksis neljapäeva õhtuks 4,02 ja 5,1 dollarit. Sojaubade hind kallines 7,1 protsenti ja buššeli eest tuleb välja käia 10,3 dollarit. Analüütikute sõnul on suuresti tegemist tehnilise korrektsiooniga, sest kauplejad olid hinnalangusele juba liialt palju panuseid teinud.
Piimahinnad tõusid, aga turg endiselt kehvas seisus
Sellel nädalal toimus ka järjekordne GlobalDairyTrade piimaturu oksjon, kus piimahinnad tõusid oodatust rohkem.
Piimahinnad kallinesid eelmise oksjoniga võrreldes (toimus kaks nädalat tagasi) 3,8 protsenti. Kõige rohkem kallines täispiima pulbri hind (+7,5%), mis jõudis kolme kuu kõrgeima tasemeni. Kooritud piima pulbri hind kallines aga vaid 0,3 protsenti ja tšeederi juustu hind langes 3,9 protsenti.
„Täispiima pulbri jaoks oli oksjon väga tugev,“ ütles FC Stone’i piimaturu analüütik John Lancaster. „Tõus oli suurem kui me ootasime.“
Vaatamata hinnatõusule on globaalsel piimaturul jätkuvalt ülepakkumine ning loid nõudlus. „Ühte oksjonit ei saa järelduste tegemiseks kasutada,“ ütles Lancaster.
Nii USA, Uus-Meremaa kui ka Euroopa tootmine püsib kõrgel tasemel. Euroopas langes kooritud piima pulbri hind 0,9 protsenti 1660 euroni tonnist.
Yara: nõudlus väetiste järele hakkab taastuma
Väetiste tootmisega tegelev Yara International teatas, et Euroopa farmerite nõudlus lämmastikväetiste järele võiks taastuma hakata, vahendab agrimoney.
Seda vaatamata asjaolule, et 2016. aasta alguses on nõudlus olnud nõrk, mille tõttu vähenes Yara Internationali kasum esimeses kvartalis 12 protsendi võrra.
Norra ettevõte prognoosis aasta alguses, et lämmastikväetiste turg võiks taastuma hakata 2016. aasta esimeses pooles. Eelmise aasta juulist kuni selle aasta märtsini (üheksa esimest kuud hooajast) vähenes lämmastikväetiste müük aga 4 protsenti.
Müügi vähenemise on põhjustanud eelkõige niiske pinnas, mis on paljudes piirkondades põllutöid edasi lükanud. Lisaks sellele on põllupidajate rahakotti teinud õhemaks ka madalad toorainete hinnad.
„Nii ilm kui ka turgude meeleolud on müügile kehvasti mõjunud,“ teatas Yara, mille müük langes Euroopas esimeses kvartalis 9 protsendi võrra. Ettevõte lisas, et nõudlus hakkab teises kvartalis taastuma, aga sellele tuleb hindade langetamisega kaasa aidata.
Üleüldiselt püsivad väetiste (fosforväetised, kaalumkarbonaat jt) hinnad madalal, sest tootmine on suur ning madalad põllukultuuride hinnad hoiavad ka nõudlust madalamal.
Nafta hind jätkas tõusu
Nafta hind tõusis edasi – Brent kallines 3,7 protsenti ja WTI lisas 5,5 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 45,52 ja 43,83 dollarit. Hinnatõusule on kaasa aitanud spekulatsioonid, et naftariigid jõuavad tootmismahtude külmutamise osas kokkuleppele. Rotterdami bensiini hind langes nädalaga aga 3,3 protsenti 464 dollarini tonnist. Tõenäoliselt on tegemist tehnilise korrektsiooniga, sest bensiini hind on viimastel nädalatel tõusnud väga kiire tempoga.
