Kaul Nurm: Taludele elatud elu

„Mu elu on taludele elatud,“ iseloomustab pea veerandsada aastat Eesti Talupidajate Keskliitu juhtinud Kaul Nurm oma pikka tööstaaži. 24 aastat talupidajate huvide eest seisnud mees paneb augustis ameti maha ja hakkab viimaks pensionipõlve nautima. Mantlipärijat talle alles otsitakse.

Kohtume Nurmega Saku vallavalitsuse hoones, mille stalinistlike suurte sammaste taga peitub ka talupidajate keskliidu kontor. Ta juhatab meid oma kabinetti, mille seinu ilustavad fotod lehmadest, lammastest ja taluhoonetest. „Minu enda tehtud,“ ütleb ta uhkelt. Nimelt on fotograafia üks tema suuremaid kirgi, millele ta kavatseb pensionile jäädes rohkem aega pühendada. Igapäevane aktiivne töö talu- ja maamajandusliku ettevõtluse propageerimise ja parandamise nimel on nõudnud oma aja.Kuigi Nurm on talupidajate poeg ja on ka ise tegelnud Eesti Vabariigi talumajandusega selle taassünnist saati, pole ta ise talu pidanud. Vanemate talu Lõuna Eestis päris vend Mati, kes on 40 hektari suuruse põllumaa kasvatanud 800 hektariks ja kes 2008. aastal pälvinud ka aasta põllumehe tiitli. „Tal läheb väga hästi, edukas on,“ kiidab Nurm oma vanemat venda.„Juured on mul ikka kuskil mullas,“ tunnistab Kaul Nurm ja tõdeb, et on ka ise talupidamisest unistanud. Kui talt 60. aasta juubeli eel küsiti, mida ta kingiks tahab, vastaski ta, et soovib talu. „Muidugi ütlesin seda naljaga, aga eks selles oli tõde peidus,“ märgib ta. Sõbrad teda viis aastat tagasi päris taluga siiski ei üllatanud. Küll aga sai ta kingituseks mitu maali Eesti põlistest taludest.Talu kui kullapada

Nurm on õppinud insener-hüdrotehnikuks ja töötanud maaparandajana. 1980. aastate lõpus sai temast agrotööstuskoondise maaparanduse peavalitsuse peainsener. Pärast kahte ja poolt aastat seal töötamist tuli reformimise aeg ja agrotööstuskoondisest moodustati põllumajandusministeerium. „Mulle anti valida, kas tahan tulla uude struktuuri üle või tahan koondamist. Ütlesin, et tahan koondamist,“ meenutab Nurm. Ministeeriumi ametniku roll polnud tema jaoks – sel ametipostil sai liiga vähe otsustada. „Ideid võis olla, aga kui need juhtkonnale ei sobinud, polnud nendega midagi peale hakata,“ leiab ta.Tee viis teda hoopis Harju Taluliidu tegevesimehe kohale. või tänasest paberlehest.Loe artiklit edasi Äripäeva veebist