Põlluinfo: Külmakahjustused ja sellest ülesaamine

Maisi, rapsi ja nisu-odrapõllud muutusid mõnes piirkonnas üleöö heledaks, kollakaks ning lehetippudest pruunikaks ja nii laiguliseks kui täpiliseks. Kahjustusi suurendasid eelnevatel päevadel tehtud taimekaitsetööd, kuna preparaatide toimeained kogunevad lehetippudesse ning ei liigu sealt piisavalt kiiresti ära. Tuleb arvestada ka lämmastiku kogunemisega lehetippudesse koos umbrohu või haigusetõrjevahendiga. Tavaliselt löövadki kahjustused välja 3-5 päeva möödudes, kui taimi mõjutab mõni suurem stressifaktor, näiteks möödunud nädala suur temperatuurikõikumine. Ka kartulikasvatajad on mures, kuna mõnes piirkonnas näpistas külm kõvasti kartulipealseid.) nakatumiseks. Niiske keskkond, esmase nakkuse hulk ning sordi vastuvõtlikkus mängivad olulist rolli haiguse levikus. Eelkõige on võrklaiksuse varajane nakatumine tingitud kasvutehnoloogiast ja paljudel on võrklaiksuse tõrje ka seetõttu juba tehtud. Saagikadu võib olla 10-25 %, varajase kahjustuse korral isegi 40 %. Haigustunnused ilmuvad esmalt väikeste ümarate või piklike täppidena, mis peagi pikenevad kitsasteks tumepruunideks võrgutaolisteks laikudeks. Täpp-vormi puhul on laigud tumepruunid ümarad kuni piklikud klorootilise servaga. Paljud fungitsiidid on võrklaiksuse vastu efektiivsed, näiteks võib kasutada järgmiseid tooteid: Amistar Xtra, Zantara, Prosaro, Tilt 250 EC, Input, Bolt XL, Menara 410 EC, Archer Turbo, Epox Top, Falcon Forte, Maredo, Fandango, Maracas jt. on väga laialt levinud ja tavaline haigus põldoal. Haigus areneb intensiivselt suure (80...90%) õhuniiskuse korral, optimaalne õhutemperatuur on 15...18 °C. Haiguse areng sõltub ilmastikust, kuiva ilmaga seene areng pidurdub. Tavaliselt näeme haiguslaike juulikuus. Põldoa lehtedele tekivad algul väikesed šokolaadipruunid korrapäratu kujuga selge punaka piiriga laigud. Vartel ja kauntel esinevad punakas-pruunikad triibud. Tugevasti nakatunud lehed ja taimed hukkuvad, haigestumisel on vastuvõtlikumad noored ülemised lehed. Isegi nõrgal nakatumisel kaunte arv väheneb. Kasvuhooajal levib tuule, veepritsmete ja putukate abil. Haiguskindlust tõstab kaaliumväetiste andmine.Mycosphaerella pinodes, Ascochyta fabae, Ascochyta pisi). Haigus nakatab uba, hernest kui ka teisi liblikõielisi kultuure. Nakkus on ohtlik eelkõige tõusmejärgus.

Tegemist on taimede füsioloogilise probleemiga ja seetõttu tuleb taimedel toonust tõsta ning klorofülli sisaldus taastada.Kiireimateks abistajaks on sellisel juhul nii lämmastik kui magneesium, mis osalevad aktiivselt fotosünteesiprotsessides, et taastada taimede rohelist lehepinda. Samuti ei tohiks selles protsessis alahinnata mangaani, mis aktiviseerib ensüümide toimet ning seeläbi fotosünteesi.Soovitav on suviviljadele ja rapsile, samuti maisile anda piisavalt lämmastikku (YaraBela Axan 27-4, sisaldab 27,0 % N, 9,0 % SO3 ja 1,2 % MgO). Lisaks võib kasutada lehtede kaudu toimivaid väetiseid.Soovitan kasutada magneesiumsulfaati nt 2 kg/ha + 2 g/ha Prolis’t (aminohape). Ideaalne on turgutamiseks selline toode mis sisaldab ka mangaani. Suurepärane lahendus külmakahjustuste vastu on leheväetis EPSO Combitop, mis sisaldab nii Mg, S, Mn ja Zn- sisuliselt on see magneesiumsulfaat mikroelementidega. Taimede turgutamiseks on 5 kg/ha piisav (üldiselt kasutatakse 5% lahust, seega 100 l vee kohta 5 kg). Paagisegus tuleks Combitop lahustada esimesena ning seejärel lisada vajalik taimekaitsevahend. Teine toode on samuti magneesiumsulfaat mikroelementidega, sisaldades Mg, S, B ja Mn, tootenimega EPSO Microtop- mõeldud eelkõige kõrge saagikuse ja kvaliteedi tagamiseks.Teraviljade haigusetõrjest

Tänu viimase aja vihmale on hakanud suviviljad kasvama. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui kultuuril esines külmakahjustusi või lihtsalt preparaatidest tingitud kahjustusi, on need potentsiaalsed kohad haigustekitajate sisenemiseks, seega tuleks neid kultuure kaitsta haiguste eest. Hea on kasutada füsioloogilise toimega tooteid, mis aitavad stressist paremini üle saada nt Siltra Xpro, Zantara, Amistar Xtra, Credo, Ceriax, Viverda, Adexar jne. Tooted aitavad parandada vee ja lämmastiku omastamist ning toetada juurestiku arengut aidates säilitada tugeva ja elujõulise taimiku. Märgatud on ka rohendavat efekti, mis tähendab rohkem klorofülli energia (ehk saagi) tootmiseks.Kuna odrad on juba enamasti kõrsumisfaasis on kasvufaas väga soodne odra-võrklaiksusesse(Pyrenophora teres