Tänasest muutub Maa-ameti struktuur

„Ennekõike on Maa-ameti struktuurimuudatused tingitud maareformi lõpusirgele jõudmisest, halduskulude kokkuhoidmisest ja järjest parematest võimalustest korraldada asjaajamist elektrooniliselt,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. jõustub ka Maa-ameti uus põhimäärus.

Kõige suuremad muudatused toimuvad maakatastri valdkonnas, kus maakondlike katastribüroode ja senise kahe osakonna baasil on loodud neli osakonda, mis lisaks katastriandmete registreerimisele ja arhiveerimisele hakkavad senisest enam rohkem rõhku panema andmete kvaliteedile, ajakohasusele ja avalikustamisele.„Kui maareformi kõrgajal oli oluline katastriüksuste kiire registreerimine, siis nüüd on oluline hakata parandama tollase kiirustamise tagajärjel tekkinud ebatäpsusi ja korrastama andmete kvaliteeti,“ selgitas Tiits.Varasemad maakondlikud katastribürood olid vajalikud siis, kui reformi käigus moodustati palju uusi katastriüksusi ja kogu asjaajamine käis paberil. Nüüdseks on maareform lõppemas, Maa-amet on katastriga suhtlemiseks loonud elektroonilised võimalused, sh katastritoimiku esitamiseks elektroonilisel kujul. Senised katastribüroode töötajad on enamjaolt üle viidud registriosakonda ja valdav osa neist jääb tööle endisesse asukohta. Seega on Maa-amet kodanikele kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Katastritoiminguid saab jätkuvalt maakonniti teha ja toimikuid paberil esitada. Soov on katastrit arendada selliselt, et tulevikus toimuks kogu andmevahetus täisdigitaalselt.Koos uue struktuuriga

Struktuurimuudatused puudutavad ka ruumi- ehk kaardiandmete tootmist ja avalikustamist – likvideeritakse praegune kartograafia osakond, selle ülesanded lähevad üle moodustatavasse ruumiandmete osakonda.

Mõistagi arvestab Maa-ameti uus struktuur valitsuse seatud sihti hoida kokku riigivalitsemise kulutusi – selleks viidi läbi töökohtade ja tööülesannete põhjaliku analüüs, mille tulemusena täpsustati osakondade ülesandeid, koostööd ja juhtimist. Ümberkorralduste käigus koondati 20 töötajat.